Kes on süüdi, kui jalgrattavõistlusel liidrit turvava sõiduki juht õigelt kursilt kõrvale kaldub ja talle järgnev sportlane samamoodi talitab ning niimoodi esikohata jääb?
Kes on süüdi, kui rattur motika järel valesse suunda kihutab?
Eelmise nädala lõpus ja selle alguses pakkus rattaringkondades palju kõneainet Erki Pütsep, kes laupäeval Rõuge rattamaratonil üksinda ees sõites rajalt eksinud mootorrattale heauskselt järgnes ning seetõttu kaheksa-üheksa kilomeetrit teistest rohkem pidi sõitma.
«Sõitsin tsikli järel valesti vähemalt neli kilomeetrit, kui korraga vaatan – liidritsikkel tuleb mulle vastu,» ütles lõpujoone 21. lõpetanud ja võitjale üle seitsme minuti kaotanud Pütsep, kes korraldajatega raksu ei läinud. «Pöörasin tagasi ja rajale jõudes leidsin end paarsada kohta tagapoolt. Ebaõnn võttis täna võidu, aga Elion Estonian Cupil on seitse etappi veel ees.»
Tegemist polnud selle sarja esimese säärase juhtumiga. 2002. aastal Keilas peetud rattamaratonil viis ees sõitnud ATV liidrid eksiteele. Kuna rada oli vihmamärg, järgnesid neile mööda jälgi ka ülejäänud osalejad. Õige pea saadi eksimusest aru ja sama rada pidi tagasi sõites teavitati eksimusest ka teisi.
Koguni kaks korda on ees sõitnud mootorratta tõttu heast tulemusest ilma jäänud meie esirattur Rein Taaramäe. 2003. aastal Pariisis peetud Euroopa noorte olümpiapäevade temposõidus tegi väheste kogemustega Taaramäe apsaka, kui sadakond meetrit enne finišit koos teda julgestanud mootorrattaga kõrvaltänavasse pööras.
Sõber Tanel Kangert sai sellel võistlusel pronksi ja Eesti Jalgratturite Liidu peasekretäri Urmas Karlsoni hinnangul võinuks tõusvas joones liikunud Taaramäegi poodiumile tõusta.
Skandaalne lugu leidis aset aga neli suve tagasi, kui Taaramäe, Kangert ja Kalle Kriit Prantsusmaal ühes amatöörklubis sõites Tour de Le Pays Roannais’ finišis vaatemängu korraldasid.
Taaramäe hoidis enne viimast etappi liidrisärki ja tema tiim kontrollis sõitu täielikult. Kui finišini oli jäänud umbes 30 km, keeras juhtgruppi, kuhu kuulusid ka kolm eestlast, turvanud mootorratas mingil seletamatul põhjusel valesse suunda. Paari minuti pärast oli selge, et ollakse eksinud. Tsiklijuht võttis kohtunikega ühendust, pööras otsa ringi ja naasis õigele teele.
«Tõstsime käed püsti ja palusime õigel rajal sõitnud ratturid kinni pidada ning võidusõidu olukord taastada, kuid kohtunik teatas, et selline eksimus kuulub rattaspordi juurde,» meenutas Kriit.
Igatahes jäi Taaramäe tuurivõiduta ja Eesti ratturid otsustasid näidata oma nördimust sel moel, et jäid vahetult enne lõppu pealtvaatajate silme all seisma ega ületanud finišijoont. Kõige krooniks kiskus Taaramäe liidrisärgi seljast ja viskas selle maha.
Rohkem pole mootorratas Cofidises pedaaliva Taaramäe võistlust kihva keeranud, kuid naljaka loo rääkis talle hispaanlasest meeskonnakaaslane Luis Angel Mate. «Luis oli amatöörina ühel võidusõidul koos nelja kaaslasega ees.
Viimasel kilomeetril seltskonna sabas sõites hüüdis ta teistele äreval toonil, et tuleb pöörata paremale. Õige rada läks aga otse ja mööda seda Luis uhkes üksinduses lõpujoone ka ületas,» sedastas Taaramäe.
Omapärane vahejuhtum leidis aset 2005. aasta Saaremaa velotuuri 3. etapil, kui ratturid Viljandist Raplasse kihutasid. Praeguseks oma tegevuse lõpetanud Eesti profimeeskond Kalev Chocolate Team tegi tööd oma liidri Mart Ojavee jaoks.
Finiš lähenes ja kiirused olid tõusnud maksimumini, kui keset teed seisnud politseinik ratturid paarsada meetrit enne lõppu ootamatult õigelt trassilt paremale suunas. Paljud ratturid kukkusid ja tekkinud segadus mängis trumbid kätte Andrus Augile, kes etapivõidu vormistas.
Vastavalt rahvusvahelistele reeglitele pole pettunud ratturitel põhjust oma pahameelt korraldajate peal välja elada, sest määruste kohaselt peab sportlane endale raja ise selgeks tegema ja vastutab ainuisikuliselt õige marsruudi eest.
Euroopa Jalgratturite Liidu asepresidendi ja rahvusvahelise alaliidu komissari Madis Lepajõe sõnul on õigusemõistjal olukorras, kus ratturid on teelt eksinud, kolm võimalust: lasta võidusõidul jätkuda, taastada olukord enne valele teele suundumist või anda koguni uus start.
Lepajõe rõhutab, et nimetatud valikud kehtivad UCI kategooria võistluste puhul. Jõuproovid, kus osalevad ka harrastajad, võivad talitada oma äranägemise järgi.
«Peakohtunik peab sellises olukorras otsust langetades lähtuma eelkõige sportlase huvidest,» täpsustas Lepajõe, kellel endal pole tulnud sellist situatsiooni lahendada.