:format(webp)/nginx/o/2017/05/02/6616895t1hd109.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/10/7396023t1h7f2c.jpg)
Karjääri parimal Tour de Skil 24. koha saanud Karel Tammjärv rääkis Postimehele, et seljataga on korralik nädal. Kuu enne olümpiamänge tasub aga hetkeks ka pidurit tõmmata.
Tammjärv Tour de Ski lõpuetendusest: kipub ununema kui ebainimlik see on
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tuuril ei peagi võib-olla vormi üheks võistluseks sättima, kuid nädala jooksul on nii palju võistlusi, et ühel hetkel võib soonele sattuda. Paljud sportlased jätavad tuuri pooleli ja konkurents tuuri lõpuosas on natuke lahjem kui tava MK-etapil, aga ma olen väga rahul. See on ikka midagi enamat kui tavaline MK-võistlus. Tuuril lõpuni jõudmine on ikka saavutus,» sõnas Tammjärv.
Eestlasel ei olnud alguses plaan isegi lõputõusu ronima minna ning otsus sündis alles pärast eilse klassikadistantsi 19. kohta.
«Pärast eilset langetasime lõpliku otsuse, et prooviks ikka lõpuni sõita. Hea lõppkoht oli võimalik, aga lõputõus on ju igal aastal täpselt sama raske! Kipub ununema kui raske ja ebainimlik see on. Õnneks see toimub ainult iga kord aastas!»
Tammjärv alustas lõputõusu ronimist 21. kohalt ning lasi endast mööda vaid kolm sportlast - tõusu alguses venelase Ivan Jakimuškini, tõusul šveitslase Toni Liversi ja sakslase Jonas Döbleri. «Mul oli enam-vähem kogu aeg teada, mitmendal kohal ma olen, kuid tõusu alla sõitsin ikka nii kuidas torust tuli. 500 meetrit enne lõppu nägin, et mu kõrvale tuleb teine sakslane, Lucas Bögl. Finišisirgel ei vaadanud ma kordagi tagasi. Võtsin kõik, mis anda oli!»
Mis aga toimub ronimise hetkel suusataja peas?
«Tegelikult aju töötab seal ikka hoolega, see on väga suur vaimne pingutus. Pead kogu aeg endale ütlema: «See on küll raske, aga kogu aeg tuleb järjest pingutada»
Kui tavalisel suusavõistlusel järgneb tõusule laskumine, siis tead, et tuleb väike puhkehetk ja preemia. Selle tõusu peal tead reaalselt, et see ronimine on läbi alles finišis. Muidu on võistlustel rajal lõike, kus teed tööd või ei tee tööd, lükkad keppidega või ei lükka, aga ikka liigud edasi. Selle tõusu peal muidu üles ei saa kui ei liigu. Mägi ise vastu ei tule. Lugesin täna hommikul Devon Kershaw mõtteid, kus ta ütles, et see on ainus võistlus ja ainus rada, kus isegi maailma kõige tipumad tipud näevad välja nagu harrastajad ja amatöörid,» kinnitas Tammjärv.
Kuu enne olümpiamänge on Tammjärv kindel, et on päris korralikus seisus. Samas tuleb enne olümpiamänge ka oma vormi korralikult hinnata. «Nüüd on selge, et paar nädalat ei ole väga midagi sees. Vaatab, kuidab selle taastumisega läheb. »
Tammjärve seitse Tour de Ski-d
2012 - 54.koht, võitja Dario Cologna
2013 - 63.koht, võitja Aleksandr Legkov
2014 - 45.koht, võitja Martin Johnsrud Sundby
2015 - 45.koht, võitja Petter Northug
2016 - 49. koht, võitja Martin Johnsrud Sundby
2017 - jättis pooleli, võitja Sergei Ustjugov
2018 - 24. koht, võitja Dario Cologna