/nginx/o/2018/01/09/7472455t1h3cf4.jpg)
Kohtusin hiljuti Sihtasutuse «Noored Olümpiale» poolt korraldatud koolituse raames Eesti riigi olümpialootustega, et neile turundusalast nõu anda. Koolitust ettevalmistades hakkasin mõtlema selle üle, mida ma meie tulevikutegijatele ikkagi soovitan, sest minu igapäevane leib tuleb pigem selgete äriliste eesmärkidega ettevõtete nõustamisest. Kummitama jäi mind ka mõte, kas tippsportlane ja sotsiaalmeedia üleüldse käivad kokku?
On ilmselge, et Facebooki, Instagrami jt taoliste platvormide võidukäik uue meedia loomisel on tekitanud palju uusi võimalusi sportlase persoonibrändi arendamiseks. Näiteks on superstaar Cristiano Ronaldol Instagramis 118 miljonit ja Facebookis 122 miljonit jälgijat. Tippkarjääri edukalt seljataha jätnud poksijal Floyd Mayweatheril vastavalt 19,7 ja 13 miljonit fänni. Terve talupojamõistus ütleb siinkohal aga seda, et võimalused toovad endaga pahatihti kaasa ka varjatud ohud.
Neid muljetavaldavaid numbreid vaadates võib mõnel madalama profiiliga tippsportlasel tekkida kiusatus oma sotsiaalmeediakanalid korralikult käsile võtta. Koguda juurde hulgaliselt fänne, kes toovad endaga rohkem feimi, mis annab omakorda võimaluse sõlmida paremaid sponsorluslepinguid. Rahastajate pardale astumisega kaovad argipäevased muremõtted ning sportlane saab rahuliku meelega paremate tulemuste saavutamisele keskenduda. Antud loogiline mõttekäik ei pea tegelikult siiski paika. Ronaldo ja Mayweather nägid esmalt kõvasti vaeva, siis saavutasid maailmaklassi tulemused ning alles seejärel kogusid miljoneid fänne sotsiaalmeedias, mitte vastupidi. Eesti vaieldamatult ühel parimal sportlasel Gerd Kanteril sotsiaalmeediakontod üleüldse puuduvad. Ometigi on ta Eesti rahva poolt palavalt armastatud tippsportlane ning ka pärisfänne jagub tal piisavalt.
Turunduslikus käsitluses kasutatakse sotsiaalmeediat selleks, et mõjutada tarbija otsust ettevõttele soovitud suunas ehk ettevõtte soovib oma toodet või teenust turundada ning seejärel ka müüa.
Mis on aga sportlase toode? Sportlase toode on tulemus, mille ta saavutatab võistlustel. Ja see on ühe väikeriigi jaoks, nagu Eesti, kõige võimsam n-ö toode. Sportlaste käes on suur võim - nad vastutavad selle eest, millise emotsiooni spordifännid saavad. Nad suudavad meid kui ühtset rahvast kokku liita. Sportlaste pingutuste tulemused aitavad turundada Eestit kui võimekat riiki.
Sama oluline n-ö tulemus on mõju Eesti noortele. Tippsportlased propageerivad ju terveid eluviise ning enda poolt esindatavat spordiala. Terves kehas on teadupärast terve vaim. Sportlased on inspiratsiooniks nii oma kaasmaalastele kui ka üleilmsetele austajatele.
Sportlased naudivad treeningtegevuse tulemusel tekkivaid kemikaalseid ühendeid endorfiin ja dopamiin, mis tekitavad rõõmsa tuju, tõstavad saavutusvajadust ning kindlustavad soovi tegutseda. Sotsiaalmeediakanalite kasutamine koos sellest saadava võimaliku tulemusega (postituste meeldimised, kommentaarid ja jagamised) tekitab täpselt samu keemilisi ühendeid. See on ka üks peamiseid põhjuseid, miks noored tänapäeval spordiga väga ei tegele. Selmet sportida, rahuldavad nad oma saavutusvajadusi näiteks sotsiaalmeedias aega veetes.
Siin tulevadki mängu ohud. Iga tippsportlane peaks sotsiaalmeediasse suhtuma väga suure ettevaatlikkusega. Neid kanaleid igapäevaselt kasutades võib sportlaste mõttemall muutuda ning suureneb vajadus saada oma postitustele rohkem positiivset tähelepanu. Seejärel suundub nende fookus sellele, millist sisu postitada, kellele see suunata ja kui tihti, ning ununevad treeningud, puhkus ja õige toitumine. NBA korvpalluritel on sotsiaalmeedia kasutamine 45 minutit enne ja pärast ning mängu ajal näiteks täiesti keelatud.
Nagu teame, siis tipptulemuse saavutamiseks ei ole oluline vaid füüsiline ettevalmistus, sama oluline, ning vahest ka olulisem, on vaimne stabiilsus. Kui positiivsed kommentaarid postituste all teevad sportlasel tuju heaks ning hoiavad endorfiini ja dopamiini tasemed kõrgel, siis negatiivne tagasiside seda ei tee. Tuhandest kommentaarist võivad halvamaigulised olla vaid 10, kuid just need on need, mis ei lase öösel magada ja tekitavad stressi.
Kokkuvõtvalt võiks öelda, et tippsportlase karjääri eesmärk on saada spordimaailma, mitte sotsiaalmeedia staariks. Ja spordimaailmas loevad tulemused, mitte meeldimised ja kommentaarid postituste all.
12 soovitust tippsportlasele oma sotsiaalmeediakanalite edukaks haldamiseks:
1. Esmalt otsusta kas ja kui palju soovid oma tegemistest sotsiaalmeedia vahendusel jagada. Aga pea meeles, et kõik, mis juhtub internetis, sinna ka jääb. Nagu vanasõnagi ütleb, siis üheksa korda mõõda, üks kord lõika.
2. Millist kuvandit sa endast luua soovid? Mis on su väärtused ja sõnum, mida soovid avalikkusele öelda? Mida peaksid rääkima sinust inimesed, kui sind ennast kohal ei ole?
3. Leia oma lähedaste seast abiline. Sportlased on parimad just spordis ega peagi kõiki sotsiaalmeedia nippe ja trikke teadma. Samuti ei peaks sportlane peale väsitavat treeningut või võistlushooaega end postituste väljamõtlemisega kurnama.
4. Analüüsi ennast ja leia oma tugevus sõnumite edastamises. Vali vastavalt sellele postituste peamine sisuformaat. Oled sa tugev verbaalselt (video, audio), kirjalikult (blogi, tekst) või pigem visuaalselt (pilt ja video)? Hea mõte on oma treeninguid filmida, see motiveerib ka ennast alati parimat andma ja uusi lähenemisi proovima.
5. Kui oled otsustanud sotsiaalmeediat aktiivselt kasutada, siis tee seda järjepidevalt. Määra postituste regulaarsus (nt mitu postitust nädalas) ja katsu sellest kinni pidada.
6. Vali kanalid. Kaks kõige populaarsemat neist on Facebook ja Instagram. Kui tervet kodutööd ei jõua ära teha, siis tee pool ehk vali emb-kumb, aga tee seda korralikult. Sa ei pea olema igas kanalis kättesaadav. Sa oled tippsportlane ning su fänn leiab su igal juhul üles.
7. Alustuseks tee oma Facebooki personaalne profiil avalikuks ja kasuta seda kui fännilehte, kuna platvorm levitab selle sisu oluliselt paremini. Kui 5000 “sõpra” on koos, siis saab personaalsest profiilist teha fännilehe (kus postituste tasuta levik on pea olematu). Kui soovid sõprade ja pere jaoks Facebooki kasutada, siis tee selleks privaatne profiil, mis pole avalikkusele kättesaadav ja toimeta sealt alt.
8. Kasuta igas kanalis ühte ja sama profiilipilti. Profiilipilt on persoonibrändi logo ja see peab igas kanalis sama olema, et tekiks äratundmisefekt.
9. Kui kirjutad ja postitad, siis ole alati sina ise. Kõik teised on ju juba ära võetud. Ole vahetu ja aus, see töötab alati kõige paremini. Lisaks sporditulemustele huvituvad sinu fännid sinust kui inimeset.
10. Aga pea meeles, et postituste sisu ei tohiks ainult sinust endast olla. Esitle oma eeskujusid, iidoleid, too välja enda jaoks positiivsed inimesed ning tunnusta ka teisi sportlasi. Kangelaseks saadakse tänu õigele käitumisele.
11. Mõtle nii: fännid on sinu “tööandjad” ja sina nende jaoks “töötaja”. Räägi neile oma saavutustest, mille üle uhke oled. Räägi ka sellest, mille kallal pead veel vaeva nägema.
12. Negatiivsete kommentaaridega ära kindlasti oma pead vaeva. Selleks bloki ära kõik n-ö trollid ja muidu ebameeldivad kasutajad. Nii saad keskenduda oma tulemustele ja mõelda positiivsemalt. Sinu fännikonto on sinu oma (tegelikult küll platvormi omaniku oma) ja sul on õigus seal toimetada just nii nagu sa ise heaks arvad.
FAKT: Kui soovid sportlasena Instagrami staariks saada, siis tuleks sul maailma trende jälgides oma viljeldavaks spordialaks valida jalgpall.
MÕTE: Mõnede sportlaste edu saladus võib peituda nende sotsiaalsete oskuste puudumises, mida kompenseeritakse veedetud tundidega spordisaalis.