Saada vihje

Tõkkejooksja Jagor otsib lahendust «tabamatule imele»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jaak-Henrich Jagor sai Londoni MMi poolfinaalis 19. koha.
Jaak-Henrich Jagor sai Londoni MMi poolfinaalis 19. koha. Foto: Tairo Lutter

Eesti kõigi aegade teine 400 meetri tõkkejooksja Jaak-Heinrich Jagor ei pruugi tänavusel sisehooajal salapärase vigastuse tõttu starti pääseda.

«Käisin novembri kahel viimasel nädalal Valter Espe sprindigrupiga Maltal laagris. Seal sai ilmselt veidi üle treenitud ja kanna alla lõi valu. Tegu on mingisuguse tabamatu imega,» rääkis pärnakas täna Postimehele.

Arstide ametlik diagnoos Jagori probleemile oli järgnev: plantaarfastsiidiga ehk talla aluse sidekirme põletikuga tegu pole, küll aga esineb kõõluse sisemisel küljel õrn paistetus.

«Arstid ütlesid, et tegu peaks olema tühise probleemiga, aga valu pole taandunud. Detsembris ei teinud ma ühtegi jooksuliigutust, vaid andsin jalale puhkust,» selgitab Jagor. Vormi üle 27-aastane jooksja siiski ei kurda, sest septembrist kuni novembri lõpuni ladus ta uueks hooajaks tugeva põhja.

Jagori sõnul lööb valu välja peamiselt pärast jooksmist. «Vaid kurvi joostes või väga suurel kiirusel sirget läbides on valu tunda. Tugevam valu lööb aga sisse siis, kui olen maha jahtunud. Mahutrenne tehes hakkab see segama.»

Treeningute kõrvalt Tartus nii sulg- kui võrkpalluritele keskmiselt 13 ÜKE-trenni nädalas andev Jagor ei tea veel, kas ta sisehooajal võistleb või mitte. Tõkkespets loodab, et uued uuringud, mis ülehomme jalale tehakse, toovad rohkem selgust.

«Tahaksin väga Eesti meistrivõistlustel 400 meetrit joosta. Ühtpidi on niikuinii alati tore meistrivõistlustel startida, aga teisalt oleks tähtis ka Tony Nõule konkurentsi pakkuda ja tal MM-normi joosta aidata,» tunnistab Jagor, kes pakkus mullu koos Tony Nõu, Johannes Ermi ja Erik Jagoriga publikule just sel alal võistluste vägevaima etenduse. 

«Saan iseenesest teha nii jõudu kui hüppeid, aga kui jalg eestikate eel korralikult joosta ei võimalda, pole sinna mõtet 48 sekundit punnitama minna,» möönab Mehis Viru hoolealune. Päris lootusetu seis siiski pole, sest tasa ja targu on ta nüüdseks ka jooksutrennidega alustanud.

Tagasi üles