Viljandi noorsand liigub sprindikiirusel Euroopa tipu poole

Kõik märgid näitavad, et Tony Nõu peaks suvisel Berliini EM-il võitlema juba finaalikoha eest.

FOTO: Mihkel Maripuu/Eesti Meedia/Scanpix Baltics

19-aastane sprinter Tony Nõu on paari mitmevõistleja ja kaugushüppaja Ksenija Balta kõrval ainus Eesti kergejõustiklane, kel väljavaateid märtsi alguses toimuvale Birminghami sise-MMile pääseda.

«Kui Tonyt poleks, siis me teised tunduksime Eestis isegi päris head jooksjad,» naerab 400 meetri tõkkejooksja Erik Jagor, Nõu olulisim treeningupartner Valter Espe sprindigrupis. «Ma arvan, et ajakirjanikel on, millest talvel tema kohta kirjutada.­»

Nõu on pärast 2006. aastal juunioride maailmameistriks kroonitud Marek Niitu esimene Maarjamaa kiirjooksja, kelle talent on loonud eelduse läbimurdeks rahvusvahelisel tasemel. Õigupoolest on viljandlane esimese sammu selles suunas juba teinud: suvel Itaalias toimunud kuni 20-aastaste EMil teenis ta 400 meetri jooksu kõrgetasemelises finaalis Eesti juunioride rekordi 46,24ga neljanda koha.

Kõige asjatundlikumad Eesti spordisõbrad oskasid Nõult küll oodata heal juhul napilt finaali pääsemist, ent kolme järjestikuse võistluspäevaga rekordi kokkuvõttes pooleteise sekundiga parandamine üllatas neidki. «Analüüsisin EMil oma jookse põhjalikult. Kui jõudsin õhtul hotelli, panin muusika klappides mängima ja hakkasin oma sooritust läbi mõtlema. Kuna kasutan joostes palju tunnetust, aitas selline talitamine aegade kärpimisele kaasa,» ütleb Nõu.

Hoovisport Paalalinnas

Olgugi et Nõu kuulub 1998. aastal sündinuna nutiajastu-põlvkonda, ei möödunud tema lapsepõlv Viljandis sugugi päevast päeva ekraanide ees passides. Hoovisporti ehk jalgpalli, korvpalli ja kõiksugused mänge mängis ta Paalalinnas kogu noorusaja. «Ema suunas mind kiiresti ka trennidesse,» ütleb spordimees. «Nelja-viieaastasena käisin poiste üldarengu trennis, kus õppisin hundiratast tegema ja pea peal seisma. Algklassides käisin ühe aasta kergejõustikutrennis – mängisime seal palju rahvastepalli – ja kaks aastat jalgrattatrennis. Olin rattasõidus isegi päris hea, võitsin palju medaleid. Aga seal läksid koormused nii suureks, et otsustasin midagi muud proovida.»

Nii jõudis Nõu kolmandas klassis võrkpalli juurde. «See ala sobis mulle. Tegutsesin diagonaalründaja positsioonil, sest mu vastuvõtt oli jube kehv,» muigab mitmekülgne jooksja. «Enim arenesin just üheksandas klassis, kui olin Audentesesse õppima pääsenud ja treenisin muuhulgas koos Karli Alliku, Kevin Saare, Oliver Orava, Markkus Keele, Robert Viiberi, Stefan Kaibaldi ja Markus Uuskariga,» räägib ta.

Toakaaslane kutsus võistlema

Viljandi-aegadel muuhulgas ka praeguste tipptreenerite Urmas Tali ja Argo Araku treeningrühmadesse kuulunud Nõu võrkpallurikarjääri lõpetas kümnendas klassis seljalüli defekt, mis oli kaasasündinud ega lasknud enam hüpata. «Tahtsin Audenteses sporditegemist väga jätkata ja otsisin selleks võimalusi,» meenutab Nõu. «Mu kergejõustiklasest toakaaslane Sten Ander Sepp osales 2014. aasta detsembris Audentese jõuluvõistlusel ja kutsus mind kaasa. Mõtlesin – miks mitte proovida, joosta mulle ju meeldib. Jooksin 60 meetris üsna kehva aja – 7,58 –, kuid algus oli tehtud.­»

Seejärel käis Nõu kuu aega Janek Õiglase treeneri Sven Andresoo juures kõrgushüpet harjutamas, sest too oli teadlik tema heast hüppevõimest. «Tegelikult sai juba esimeses trennis selgeks, et kõrgushüppajat minust ei saa,» muigab Nõu. «Edasi läksingi Espe sprindipunti ja tegelesin 100 ja 200 meetri jooksuga, kuni lõpuks poolteist aastat tagasi 400 meetrile keskenduma hakkasin.»

Pikimal sprindidistantsil avaldus viimaks maksimaalselt ka Nõu teine talent andekuse kõrval – sihikindel töökus. Just need on asjad, mille poolest erinevad Espe kaks andekamat hoolealust – Nõu ja Niit – ilmselt enim. Lõigutrenne, mis silme eest mustaks võtavad, kannatab Nõu hästi. «Mul iiveldab pärast trenne päris tihti. Aga see võib olla tingitud ka mu iseloomust. Olen maksimalist – pean kõike võimalikult palju ja hästi tegema.»

Nõu sõnul on treener Espe kõrval olnud just Jaak-Heinrich Jagori noorem vend Erik tema suurim edasiviija. «Tänu temale suudan ma treeningutel nii palju pingutada. Üksi oleks raskete lõigutrennide kannatamine mõeldamatu. Trennides teeb Erik mulle tihti äragi,» tunnustab Nõu sõpra. «Meil on üleüldiselt väga hea treeningugrupp, kus hoiame üksteisel raskete trennide ajal tuju üleval.»

Sihib Niidu rekordit

Nüüd aga tagasi loo alguse juurde. Birminghami MM-norm on 46,70. Kui arvestada, kui palju on sprinter üksnes viimase poole aastaga kõikide näitajate poolest edasi läinud (vaata kõrval olevat kasti), peaks mulluse sisetippmargi (47,84) sekundiga löömine olema tõesti igati reaalne. «Kui ma normi alistan, on kõik hästi, aga kui seda ei juhtu, pole ka midagi hullu, sest mu peaeesmärk on tänavu ikkagi suvisel Berliini EMil alla 46 sekundi joosta ja ehk isegi Niidu Eesti rekordit (45,74) rünnata,» ütleb jooksja, kes siirdub Espe soovitusel tuleval sügisel pärast gümnaasiumi lõpetamist (Nõu kasutas võimalust ja õpib Audenteses maksimaalse aja ehk viis aastat) USA tippülikooli Nebraskas.

Hooaja avastardi teeb Nõu laupäeval Tallinnas 60 meetri distantsil, MM-normi läheb ta aga jahtima veebruari keskel Eesti meistrivõistlustel. «Loodetavasti on Jaak-Heinrich Jagor selleks ajaks vigastusest taastunud ja saab mulle konkurentsi pakkuda. See on äärmiselt oluline, et keegi sulle teisel ringil kuklasse hingab,» lisab Viljandi välejalg, kes loodab kunagi väljas 45 sekundi piiri alistada.

Tony Nõu

Sündinud: 28. augustil 1998

Pärit Viljandist

Pikkus: 193 cm

Kaal: 79 kg

Areng võrreldes suvega:

paigalt kaugus: suvel 3.10, nüüd 3.25

paigalt kolmik: suvel 9.81, nüüd 10.10

kuulijänn ette (5 kg): suvel 18.52, nüüd 19.39

rinnalevõtt: suvel 125 kg, nüüd 130 kg

Tagasi üles