Omapärane teekond: kuidas Rapla uus rünnakuliider NBA, NFL-i ja Taani kaudu Eestisse jõudis

Dominique Hawkins on kerkinud vaid mõne mänguga koduse korvpalliliiga silmapaistvamate mängijate sekka. Foto: Siim Solman

Rapla korvpalliklubi taastab tasa ja targu oma eelmise hooaja sära. Meeskonna värskeim täiendus, 23-aastane Dominique Hawkins paistab olevat tõeline leid, nagu paljastavad nii statistika kui asjaosaliste esmamuljed.

Rapla Avis Utilitase uus mängujuht Hawkins viskas debüütmängus Valga-Valga vastu 25, eilses kohtumises Läti ühe parema klubi Jurmala vastu kogus ta 19 punkti.

«Kui me ühe korraliku pika korvi alla juurde leiame, võime Balti liigas poolfinaali jõuda ja Jurmalalt revanši võtta,» ütleb Rapla peatreenerilt Aivar Kuusmaa kavalalt. Ta avaldab lootust, et Hawkinsi lisandumisega on meeskond oma rünnaku lõpuks toimima saanud.

Postimees selgitas välja, kuidas Hawkins Eestisse sattus ja millise mängumehega on tegu.

Ülikoolis jäi supertalendi varju

Hawkins mängis neli hooaega USA tippülikoolis Kentuckys, mille tagaliini kuulus mullu teatavasti ka Kalev/Cramo praegune suurim punktikütt Isaiah Briscoe. Tõsi, omavahel Hawkins ja Briscoe mänguaja eest ei võidelnud – esimene tegutses kindlalt mängujuhi positsioonil, teine aga number «2» peal. Hawkins viskas vahetusmehena keskmiselt 5 punkti mängus. Kentucky mängu orkestreeris mängujuhina aga supertalent De'Aaron Fox (20), kes kogus keskmiselt 17 punkti mängus ja teenis oma esimese ülikooli-aasta lõpetuseks mitme miljoni dollari suuruse profilepingu NBA klubi Sacramentoga (tänaseks sealgi juba põhimees, viskab keskmiselt 10 punkti mängus).

Potentsiaalne NFL-i täht, kes armastab korvpalli lihtsalt liiga palju

Suvises NBA draftis Hawkins valituks ei osutunud ning ka kahe suveliiga-mänguga Sacramentos jäi tema jaoks unelmate liiga uks suletuks. Seejärel kirjutas USA meedia, et 183-sentimeetrise Hawkinsi vastu tunnevad huvi kolm Ameerika jalgpalli profiliiga ehk NFL-i klubi, kes temas väledat ja atleetlikku kaitsemängijat nägid (Hawkins oli kolledžiaegadel Ameerika jalgpalli mänginud). Ent Hawkinsi süda kuulus korvpallile ja ta ei soostunud ala vahetama. «Kõik ütlevad mulle, et minust saaks suurepärane Ameerika jalgpallur, aga ma armastan korvpalli sedavõrd palju, et ei suuda sellest vähemalt praegu veel loobuda. Korvpall oli mu esimene armastus ja ma tahaksin selle alaga ka edasi tegeleda. Kui muid variante pole, olen valmis ka Euroopas end proovile panema,» ütles Hawkins augustis.

«See oli puhas juhus!»

Pärast USA seikluste lõppu asuski Hawkins õnne otsima teisel pool ookeani, sõlmides oktoobri lõpus lepingu Taani mulluse teise klubi Horsensiga. Ent sealgi ei kerkinud ameeriklane peamiseks punktitoojaks. Viies Taani kõrgliiga kohtumises viskas ta keskmiselt 7 punkti mängus ja klubi otsustas tema teenetest loobuda. Nii saabuski Raplal Hawkins kommiraha eest oma ridadesse tuua.

Kuusmaa: «See oli puhas juhus, et me temani jõudsime! Jaaguga (Rapla mänedžer Jaak Karp – toim) võttis üks agent ühendust ja ütles, et vot, meil on selline mängujuht üle. Ma ei tea, miks Taanis teda ära kasutada ei osatud. Väidetavalt olevat Horsensis öeldud, et see pole seda masti mees, kes nad Taani meistritiitlini viiks (hetkel juhib Horsens muide liigat siiski ülikindlalt – toim). Kui mina videolt kahte tema sealset mängu vaatasin, tekkis mul ainult see küsimus, kas ta on mentaalselt valmis liidrirolli kandma. Aga siiani on Hawkins mulle väga hea mulje jätnud: ta toob ise punkte, aga - mis kõige tähtsam - teeb ka teisi enda ümber paremaks.»

Pole kuus aastat nii palju mänguaega saanud

Hawkins on teeninud Raplas kahe kohtumisega kokku 65 minutit mänguaega ja visanud 44 punkti. Olgugi et Taani kõrgliiga on suures plaanis Eesti meistriliigaga samal tasemel, erinevad tema esitused Horsensis ja Raplas kui öö ja päev. Hawkinsi testiperiood lõpeb teisipäevase Liepaja mänguga, ent ameeriklase jätkamine on tänaseks juba üsna selge. Aga kuidas Hawkins kõrge kukkumisega – NBA (ja NFL-i!) klubide väljavaatest Taanisse ja Eestisse siirdudes – ise hakkama on saanud?

Kuusmaa: «Ma küsisin ühel päeval tema käest, kas kõik on korras. Ta oli siis lihtsalt oma mõtetes. Aga nii palju, kui rääkinud oleme, pole seis kõige hullem. Ta lepib olukorraga ja on pigem isegi rahul, kuigi muidugi võib tal millalgi mõõn tekkida. Hawkins ütles, et viimati sai ta nii palju mängida kuus aastat tagasi kolledžis. Ta paistab armastavat korvpalli tõesti väga palju. Ja kui vaadata, kuidas ta trennis pealt paneb oma 183-sentimeetrise kasvu juures… Ma usun, et ta hakkab veel rohkem möllama, kui kohaneb meeskonna ja liigadega.»

Mis need venitamine ja jõutrenn on?

Üks huvitav seik on Rapla meeskonna mängijatel ja taustajõududel Hawkinsist juba rääkida. Nimelt märkasid treenerid, et uus mängumees teeb soojendusharjutusi ja venitusi väga ükskõikselt kaasa. Küsimusele, milles asi, vastanud Hawkins järgnevalt: «Me ei teinud Kentuckys üldse venitusharjutusi ega jõutrenni. Sinna kooli valitakse nii head atleedid, kellega saab lihtsalt kogu aeg korvpalli mängida.»

Dominique Hawkins. Foto: Siim Solman