Dopinguvastase võitluse eestvedajad said hea uudise Euroopa Inimõiguste Kohtult, mis otsustas, et võistlusväliste dopinguproovide võtmise süsteem ei riku sportlaste inimõigusi.
Rattalegendi seljatanud dopingukütid said Euroopa Kohtus olulise võidu
19. jaanuar 2018, 11:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljakordne olümpiamedalist Jeannie Longo ning rühm Prantsusmaa spordialaliite esitas kohtule vastava kaebuse, väites, et süsteem, mille kohaselt sportlane peab teatama testijatele oma asukoha, rikub nede õigust eraelu puutumatusele. «Avalikkuse huvi on siinkohal tähtis ja kaalub üles seaduses sätestatud õigused,» teatas kohus.
«Nimetatud piirangute kaotamine suurendaks dopingust tulenevat ohtu kõigi spordiga tegelejate tervisele ning läheks vastuollu üle-Euroopaliste ja rahvusvaheliste kokkulepetega, mille kohasel on etteteatamata testimine vajalik osa dopingu vastu võitlemisest,» kaitses kohus 2004. aastal juurutatud süsteemi. 2009. aastal viidi süsteem üle veebi ning praegu peavad sportlased tunni täpsusega märkima, kus nad viibivad.
Tänaseks 59-aastane Longo võitis karjääri jooksul 13 MM-tiitlit ning 2011. aastal ähvardas teda võistluskeeld, sest ta oli kolm korda dopinguküttidele kättesaamatuks jäänud. Siiski selgus, et Prantsusmaa Antidopingu Agentuur ei olnud teda kontrollitavate hulka kuulumisest teavitanud ja prantslanna pääses karistusest. Toona käis Longo esmalt Prantsusmaa ülemkohtus ja pöördus seejärel inimõiguste kohtusse.
Longo väitis, et tema nime lisamine 2008. aastal koostatud testitavate nimekirja oli «tõsine ja korduv eraelu puutumatuse rikkumine». Kui kohus oleks tema kasuks otsustanud, oleks see loonud pretsedendi, mis võinuks viia kogu süsteemi lagunemiseni. Tõsi, Longo ja alaliidud saavad veel esitada apellatsiooni.
Kohtuotsust tervitasid paljud sportlased, teiste seas 2007. aasta MMil pärast türklanna Elvan Abeylegesse diskvalifitseerimist pronksmedalile tõusnud jooksja Jo Pavey. «Oma asukohast teavitamine on niivõrd väike ohverdus selle nimel, et meil oleks toimiv testimisprogramm. #puhassport.» kirjutas Pavey Twitteris.
2009. aastal proovisid samasugust pretsedenti luua 65 Belgia sportlast, kuid ka nende hagi lükati tagasi. Jalgpalliliidud FIFA ja UEFA on samuti olnud süsteemi vastased, FIFA toonane president Sepp Blatter ristis selle 2009. aastal otsesõnu nõiajahiks.
Mullu pakkus olümpiasportlaste ühenduse tegevjuht Mike Miller koguni, et sportlastele võiks panna naha alla «mikrokiibid», kuid see idee tõi kaasa kriitikalaine.