/nginx/o/2017/10/02/7166201t1hb30f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/24/7511685t1h0309.jpg)
Tänane hooaja avastart kinnitas Ksenija Baltale ja tema poolehoidjatele, et Eesti parim naiskergejõustiklane liigub õigel teel.
Ksenija Balta: olen paremas vormis kui mullu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
31-aastane Balta võidutses Tartus Martin Kutmani kuuendatel mälestusvõistlustel 60 meetri jooksus ajaga 7,38. Mullu avas ta samal jõuproovil hooaja küll neli sajandikku parema ajaga, ent sellel on kaugushüppaja sõnul ka oma põhjused.
«Eelmisel hooaja tegin talvel hoopis rohkem sprinditreeninguid. Tänavu olen lähenenud hooajale teistmoodi, teen rohkem näiteks erinevaid hüppeharjutusi,» sõnas Balta. «Pealegi tulin siia võistlusele tugevate treeningute pealt, koormusi hakkan alla laskma alles veebruaris.»
Andrei Nazarovi hoolealune leidis tänasest etteastest mitmeid häid märke. «Kogu eelmise aasta oli mul kaugushüppes probleeme lõtvuse leidmisega. Mingist korralikust äratõukest ei saanud juttugi olla, kuna hoojooksu ajal olin väga kange. See võistlus näitas aga, et nüüd suudan vabamalt joosta.»
Balta plaanib võistleda sisehooajal veel kahel korral, veebruari keskel Eesti meistrivõistlustel ja märtsi alguses Birminghami sise-MM-il teeb ta kaasa oma põhialal. «Olen kaugushüppe mõistes tänavu kindlasti paremas vormis kui mullu,» ütleb ta. «Tahaks olla lõpuks õigel ajal, õiges kohas ja õigel alal väga heas vormis.»
Pikki kaugushüppetrenne täishoolt pole Balta treeningperioodil veel teinud. «Ma pole õigupoolest kunagi trennis suure hooga hüpanud, sest pean selleks väga kerge ja heas vormis olema,» selgitab ta. Muretsemiseks pole seega põhjust: ka mullu oli ta enne Belgradi sise-EM-il 6.79 hüppamist teinud vaid ühe korraliku hüppetrenni, sedagi kaheksa sammu pealt.
Võistluste suurim rõõmusõnum tuli teivashüppest, kus Robin Nool ületas 5.34 ja kerkis Eesti kõigi aegade edetabelis neljandale kohale. Oma eelmisel nädalal püstitatud tippmarki parandas 19-aastane noormees nelja sentimeetriga. Võrreldes eelmise sisehooajaga on Nool parandanud rekordit juba 17 sentimeetriga. Eesti kõigi aegade edetabelis möödus ta Rein Sokust (5.33), ettepoole on jäänud veel vaid Valeri Bukrejev (5.85), isa Erki Nool (5.60) ja Ramon Lindal (5.36). Sise-MM-i norm on teivashüppes nii kõva kui 5.78, Berliini EM-ile pääsemiseks tuleb hüpata aga 5.55.
Jander Heil tõukas kuuli 18.43 ja Tähti Alver hüppas kaugust 6.09. Hans-Christian Hausenberg astus kaugushüppes viis esimest katset üle, ent püstitas viimasel Eesti hooaja tippmargi 7.49. Suvine juunioride EM-i kuues tõkkesprinter Johannes Treiel viis 60 meetri tõkkejooksus isikliku rekordi 8,02-ni. Reena Koll teivashüppes algkõrgusest 4.00 üle ei saanud, kuigi varu oli iseenesest mitmekümne sentimeetri jagu.