Eesti poksitreener: Briedise võit poleks suur üllatus

Oleksandr Ussõk (vasakul) ja Mairis Briedis (paremal). Foto: SCANPIX

Poksianalüütik ja -treener Ülo Telgmaa analüüsib, kel on šansse võita homme Riias toimuva profipoksi raskekaalu maailmameistritiitli matši üht poolfinaali: lätlane Mairis Briedis versus ukrainlane Oleksandr Ussõk.

Nii Mairis Briedis kui ka Oleksandr Ussõk on seni kaotusteta. Enamik ekspertidest usub, et matši võidab ukrainlane. Mina selles nii kindel ei oleks, kuigi Ussõk tundub esmapilgul olevat soosik.

Ussõki tugevuseks võib pidada tema head liikuvust ringis, löökide sagedust, suunda ja nende koostööd jalgadega. Ka löökide kiirusel ja tehnikal pole viga. Vasakukäelisus tuleb kasuks. Löökide ulatus on mehel piisav, see tähendab tal on selge eelistus – poks distantsilt – ja tundub, et valdavalt esimese numbrina. Tema peamiseks trumbiks võib pidada tema piiritut vastupidavust ja n-ö rünnakute võimsust ringis, piiramaks vastasel oluliselt n-ö sidumise (klintšimise) šansse. Ka pettetegevus on omal kohal. Mida veel tahta?!

Ukrainlase nõrkus peitub aga mainitud löökide ulatuses. Nimelt kipub poksimisel löökide soorituse lähtefaasis keha raskuskese langema liialt esijalale, mis lisab küll löögile ulatust, kuid samas nüristab löögi teravust. Siinkohal jagan nii mõnegi eksperdi arvamust, et Ussõkil puudub terav nokauteeriv löök, olgugi et tegemist on siiski raskekaaluga. Tõsi on, et löögid on kunstlikult «pikaks venitatud», millega kaasneb mittetabamisel sageli nn läbivajumise oht. See on poksijate enim levinud hälve. Kas ka lööke keha suunas napib? Löökide sagedus on hea, kuid eeldab arukust, sest ei tohi unustada, et poksija on kõige vähem kaitstud hetkedel, mil löök on n-ö poolel teel. Neid hetki kasutavad kavalad, hästi koordineeritud liikumisega poksijad, seda täpselt ajastatult vastast kohtavalt ja mõistagi teise numbrina.

Mis puudutab Briedist, siis on tal samuti hea liikuvus, hea vastase nägemine ja distantsi tunnetus. Lätlane töötab (loe: lööb) lühemalt, teravamalt ja piisavalt keha suunal. Sellise tegutsemise eelduseks on koordineeritud jalgade töö, raskuskese liikumisel valdavalt tagajalal. Reegel on, et millise tahes löögi kvaliteedi (loe: teravuse) määraja on keha õige asend löögi alg- ja lõppfaasis, mis välistab ka juba mainitud läbivajumisi. Ka käte siruulatus olevat lätlasel pikem. Kasuks seegi. Lisaks on ta pettetegevuses üpris osav. Tal puudub niinimetatud raiuv stiil. See tähendab, et tal on tugev, aktsentreeritud löök sageli peidus kombinatsioonides, mis on omamoodi ka ootamatu. Ka klintšimisel on mehe arsenalis oma koht.

Miinuspoolelt mainib äramärkimist lätlase kesisem vastupidavus. Väsimus on see, mis kärbib Briedise trumpe, et halvata vastase nägemist, reaktsioonikiirust ning teravust. Näib puuduvat Ussõkile omane jõuline energiaküllus, mis võib saada lätlasele saatuslikuks, piirates samas, vajadusel, oluliselt võimalusi klintšimiseks. Ka nn julgestustegevus vajaks enam tähelepanu. Arvan, et lätlane peaks rakendama kogu oma võitluspotentsiaali raundide esimestel sekunditel-minutil ja seda ka esimese numbrina. Selline lähenemine on sageli vastasele ootamatu ja üllatav. Ja seetõttu oleks see üllatus, kui võidab Briedis, kuid kindlasti mitte suur.

Ülaltoodu sisaldab pelgalt minu mõningaid tähelepanekuid ega pretendeeri ainutõele. Võidab siiski poksija, kes on hetkel osavam, ja seda eeldusel, et kohtunikel jagub objektiivsust. Ennustamine on tänamatu töö, kuid siiski huvitav.