:format(webp)/nginx/o/2017/12/12/7399439t1h72b7.jpg)
Rio de Janeiro olümpiamängudel lubati starti 260 tõstjat: 156 meest ja 104 naist. Edaspidi kärbitakse seda arvu märgatavalt, sest ala on ohtrate dopingupattude tõttu sattunud Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) revisjoni alla. Lisaks arutas ROKi juhatus tänasel istungil, kuidas muuta olümpiale kvalifitseerumise süsteemi.
Alates 2020 Tokyo olümpiamängudest pääseb olümpiamängudele 196 tõstjat – Rio mängudel kehtinud kvooti vähendati peaaegu veerandi võrra. Muudatused ei mõjuta aga kõiki võrdselt.
«Fookuses on riigid, kelle esindajad on võistlustel dopinguga vahele jäänud, ja puhaste sportlastega olümpiakomiteed ei kannata,» selgitas ROKi kommunikatsioonijuht Mark Adams tänasel juhatuse koosolekul arutatut. «Seega ei võeta kohti üleüldiselt vähemaks vaid osalejate arvu vähendatakse suunatult.» Meie patust prii vägilase Mart Seimi seljatagune peaks seega olema turvaline.
Lisaks võistlejatearvu vähendamisele kavatseb ROK elimineerida võimaluse, et rahvuslikud alaliidud kasutavad olümpiapiletite teenimiseks «tankiste» - samal ajal kui kodumaa tugevaimad pojad treeninglaagrites jumal teab mida manustavad, teenivad veidi madalama kategooria sportlased riigile OM-pääsme. Edaspidi jagatakse olümpiakohti seetõttu enam mitte alaliidupõhiselt, vaid iga sportlane peab oma pileti ise välja võitlema.
Kvalifikatsiooniperiood jagatakse ka kolmeks ning igal neist peab sportlane osalema mõnel rahvusvahelisel võistlusel, kust temalt on võimalik dopinguproovi võtta – jällegi on muudatuse eesmärk vältida olukorda, kus tõstja teeb dopinguküttide silme alt eemal mõne pikema «ravikuuri».
:format(webp)/nginx/o/2017/05/03/6619831t1hfd5d.jpg)