/nginx/o/2021/07/19/13928532t1h7c1d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/05/7546059t1h1624.jpg)
Eesti laskesuusataja Roland Lessingu (39) jaoks on Pyeongchangi taliolümpiamängud karjääri viiendad. Sportlasdelegatsiooni veteran meenutas eelmise nelja olümpia meeldejäävamaid hetki.
Roland Lessingu neli olümpiat - Bon Jovi, Monaco prints ja lipukandmine avatseremoonial
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Salt Lake City 2002 (tulemused: 10 km sprindi 70., 20 km individuaali 45. ja teatesõidu 11. koht). «Ei teagi, mis statuutide alusel ma olümpiale pääsesin, kuid siis polnud ka konkurents ülemäära tihe. Olin olümpial kergelt varuliige, kuid üllatuseks pääsesin kohe distantsisõidus starti. Keskmäestikus oli väga raske sõita. Kui vähegi kiirema liigutuse tegin, jäi hing kohe kinni. Aga kõigil oli raske. Kohe oma esimese stardiga tegin olümpiamängudelt karjääri parima tulemuse.
Salt Lake City on minu olümpiamälestustes kõige ehtsam. Ma ei teadnud, mida täpselt oodata, kuid ei tundnud debüüdi eel ka suurt ärevust. Käisin lõputseremoonial, kus esinesid suured ansamblid, näiteks Bon Jovi. Lõpetamisel jalutas vahetult meie ees Monaco prints, paljud eestlased tegid temaga pilti. Õnnestus ka Rootsi kuningaga ühes ruumis süüa, kui ta käis olümpiasööklas oma sportlastel külas. Käisime laskesuusatajatega 50 km distantsil Andrus Veerpalu abistamas. Olime sel ajal suur suusamaa ning meie väikesed laskesuusatajad saime oma emotsiooni Andruse medalitest kätte.»
Torino 2006 (tulemused: 10 km sprindi 58., 12,5 km jälitussõidu 51., 20 km individuaali 62. ja teatesõidu 15. koht). «Olin juba spordis rohkem kanda kinnitanud ning tulemused olid olümpiale pääsemiseks väärilisemad. Olümpiaeelsel MK-etapil tegin hea tulemuse ning selle põhjalt ootasin kohta 30 sees, kuid olümpia ebaõnnestus. Miks? Olin füüsilise vormi juba saavutanud, kuid läksin vahetus ettevalmitustsüklis vinti veel peale keerama. Juhtus nii, et keerasin selle hoopis maha.
Torino olümpia ajal oli Eesti suusaringkonnas tegija ning kõigile sportlastele otsiti parimad tingimused. Meie majutuspaik oli algselt 200 meetri kaugusel laskesuusastaadionist. Kuid mäestikus meie taastumine ei toiminud, seetõttu läksime hiljem elama veidi madalamale olümpiakülasse. Tol korral meil staadioni lähedal elamisest kasu ei olnud.»
/nginx/o/2018/02/05/7546063t1hf69d.jpg)
Vancouver 2010 (tulemused: 10 km sprindi 62., 20 km individuaali 65. ja teatesõidu 14. koht). «Sain mõned nädalad enne olümpiat tollaselt olümpiakomitee presidendilt Mart Siimann kõne küsimusega, kas olen valmis avatseremoonial Eesti lippu kandma. Muidugi olin nõus, see oli minu jaoks väga suur au. Mäletan, et olin vahetult enne avatseremooniat väga närvis ning mõtlesin, kas vean ikka selle olukorra välja. Millegipärast tekkis lapselik mõtlemine ning hirm, et midagi võib valesti minna. Aga ega sel muud midagi olnud, kui lihtsalt kõndida.
Miks just mind lipukandjaks paluti? Täpset põhjust ei mäleta, aga eeldan, et murdmaasuusatajad olid siis suured sportlased, kes läksid alati tulemuste peale välja ning seetõttu avatseremoonial ei osalenud. Ka minu sportlikud tulemused olid tol hooajal head ehk võib-olla taheti mind siis veelgi motiveerida.
Kui avatseremoonia välja jätta, jääb Vancouveri mänge meenutama ränk bussisõit olümpiakülast võistluspaika. See oli ligi tunni pikkune teekond mööda mägiteed. Aga need olid väga elamusterohked bussisõidud. See loodus oli seal nii puutumata ning ürgne. Kord tervitas meid tee ääres hunt.
Sportliku poole pealt midagi head ei olnud. Ma ei saanud laskmisega üldse hakkama. Kõik esimesed tiirud panin kahe või kolme kaupa mööda ja sinna need võistlused läksidki.»
/nginx/o/2018/02/05/7546061t1he17e.jpg)
Sotši 2014 (tulemused: 10 km sprindi 66. ja teatesõidu 17. koht). «Sotši olümpiamängud olid korraldusliku poole pealt meeletult suured. Raha lõhna oli igal pool tunda, isegi maapind oli kohati roheliseks värvitud, et see tunduks muruna. Kui Vancouver oli võistluspaigana mitte oluliselt suurem kui Haanja, siis Sotši kolossaalne. Isegi võistluskeskuse hooned olid klaasist.
Meeskond oli Sotšis viieliikmeline ning olime varem kokku leppinud: kes esimeses sõidus viimaseks jääb, see distantsisõidus peale ei pääse. Mina jäin seal viimaseks. Mees oma sõnu ei söö. See oli kindlasti minu kõige kehvem olümpia. Teatesõidus ei jõudnud me finišissegi.
Olin sel hetkel tegelikult sportlaskarjääri lõpetamas. Oli kehv hooaeg ning tegin sellele otsa veel kehvema olümpia. Ei näinud põhjust, miks sporti edasi teha. Kevadel hakkasin aga mõtlema, et ei ole võimalik lõpetada nii kehvasti midagi, millele olen terve oma elu pühendanud. Praegu on mul väga hea meel, et Sotši järel karjääri ei lõpetanud. Need vahepealsed neli aastat ongi võib-olla kõige rohkem emotsioone pakkunud, sest koondisesse tulid noored tegijad, kellega on huvitav.»
Artikkel ilmus 2. veebruari Postimehe olümpiaajakirjas «Pyeongchang 2018».
/nginx/o/2018/02/05/7546065t1hf589.jpg)
Laskesuusataja Roland Lessing
Sündinud: 14. aprill 1978.
Olümpia: Parim tulemus 45. koht 20 km distantsil Salt Lake City's (2002). Olümpial kokku 12 starti (2002-2014).
MM: parimad tulemused 15. koht Kontiolahti 20 km distantsil (2015) ja 17. koht Östersundi sprindis (2008). Kokku MM-idel 53 starti (1999-2017).
MK-sari: parimad tulemused 2. koht Pokljuka jälitussõidus (2009), 7. koht Oberhofi sprindis (2015) ja 10. koht Trondheimi sprindis (2009). Kokku MK-sarjas 279 starti (1998-2018).