/nginx/o/2017/10/02/7166201t1hb30f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/05/7546343t1h331f.jpg)
«Muidugi on uhke tunne,» ei salga sõudmistreener Matti Killing, kes pälvib tänavu Valgetähe III klassi teenetemärgi.
Matti Killing: loomulikult on jahimaid, kus elab paremini ära, aga ma armastan oma tööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Neid autasusid ei jagata ju niisama ja ju siis on midagi tehtud õigesti. Muidugi oli see üllatus, sest selliseid asju ei tea ju kunagi ette. Aga vähemalt oli meeldiv üllatus, eriti veel riigi 100. sünnipäeva juubeliaastal,» ütleb Killing.
Märtsis 70. sünnipäeva tähistavat treenerit on jõudnud hommikul õnnitleda juba paljud hoolealused ja alaga muul moel seotud inimesed.
«Meil on siin Pärnus käimas just testid sõudjatega, seega olin varakult ametis. Ja siis see mõnus uudis tuligi, kui sõudeliidu president Rein Kilk helistas ja õnnitles. Nüüdseks on enam-vähem kõik hoolealused jõudnud õnnitleda. Tõnu (Endrekson) just ütles, et tere tulemast klubisse,» lisab Killing naerdes. Mäletatavasti teenis mullu Valgetähe teenetemärgi kogu Killingu toonane olümpiapaatkond ehk Endrekson, Andrei Jämsä, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo.
Kogenud treener tunnistab, et tunnustus annab ameti jätkamiseks vaid jõudu juurde.
«Kindlasti annab see jõudu ja motivatsiooni juurde. Arvan, et inimesel tasub alati teha seda, mis on talle südamelähedane ja mida ta armastab. Loomulikult on paremaid jahimaid, kus võib paremini ära elada, aga ma arvan, et elama peab nii, et on endal mõnus ja suudad ka teistele kasulik olla,» lisab kogenud treener targalt.