Suusasõja käimalükkaja: Norra alaliidu propaganda meenutab Põhja-Koread

Kristjan Jaak Kangur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suusarajal käib Rootsi ja Norra (sel pildil vastavalt Charlotte Kalla ja Heidi Wengi) vahel aus võitlus. Kuluaarides loobivad kaks riiki aga teineteist poriga.
Suusarajal käib Rootsi ja Norra (sel pildil vastavalt Charlotte Kalla ja Heidi Wengi) vahel aus võitlus. Kuluaarides loobivad kaks riiki aga teineteist poriga. Foto: JONATHAN NACKSTRAND/AFP/Scanpix

Pühapäeval SVT, Sunday Timesi ja ARDi ühistööna avalikkuse ette jõudnud paljastus, et aastatel 2001-2010 on tiitlivõistlustel medaleid võitnud suur hulk kahtlaste verenäitajatega sportlasi, on ettearvatult tülli ajanud norralased ja rootslased, kelle suhted on ilma õli tulle valamatagi sama sõbralikud kui kassil ja koeral.

Ehkki uudisloos mainiti võimalike patustena ära mõlema rahva esindajad, algas kohe vastastikune poriloopimine. Norra suusaliidu endine juht Åge Stinstad põrutas alustuseks, et uurimuse allikas on niikuinii erapoolik. «Kui info pärineb SVT-lt, ei saa keegi seda tõsiselt võtta,» ühmas Stinstad väljaandele Bergens Tidende.

SVT toimetaja Hasse Svens, kes paljastuse kallal tööd tegi, ei jäänud võlgu. «Norralased on valmis tegema kõike, et meid lollidena näidata. Kui vaatan Norra suusaliidu propagandat, siis meenutab see mulle kõige rohkem Põhja-Korea stiili. Teeme head tööd ja nende hing seda ei kannata,» lausus Svens Expressenile.

Tema sõnul on veredopingu kohta oodata veelgi paljastusi. «Meil on lisatõendeid. Küll see Norra ka lõpuks oma roosadest unistustest maa peale tuuakse,» lubas-ähvardas Svens.

Sunday Timesi ja ARDi avaltud artiklikd põhinevad anonüümse vilepuhuja poolt ajakirjandusväljaannetele edastatud andmebaasil, mis koondab andmeid aastatel 2001-2010 ligi 2000-lt murdmaasuusatajatelt võetud enam kui 10 000 vereproovi kohta. Nende kohaselt on alates 2001. aastast iga kolmas olümpia- ja MM-medal, sealhulgas 91 kulda, võidetud kahtlaste verenäitudega sportlase poolt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles