Soome igihaljas lipukandja Ahonen teeb seitsmendatel mängudel ajalugu
7. veebruar 2018, 10:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome olümpiakoondisel ei olnud avatseremooniaks lipukandjat valides vaja pikalt mõelda – austav ülesanne usaldati 40-aastase suusahüppaja Janne Ahoneni kätesse. Seitsmendatel olümpiamängudel osalev Ahonen teeb sellega Soome spordiajalugu.
Varem pole ükski soomlane – ei suve- ega talimängudel – seitse korda kaasa löönud. Ahonen ise jäi saavutusest rääkides endale omaselt napisõnaliseks. «Eks ta ole omaette näitaja küll. Mul on olnud pikk karjäär ja mõni aasta on olnud edukas, aga muidu ma sellistest asjadest väga ei mõtle. Olümpiaid kokku ka ei arvuta,» lausus 1994. aastal Lillehammeris debüteerinud Ahonen.
Ka maailma mastaabis on Ahoneni saavutus vägev. Seitse korda on talimängudel kaasa teinud veel vaid jaapanlane Noriaki Kasai, kes läheb seejuures Pyeongchangis starti juba kaheksandat korda. Seitse olümpiat on ette näidata veel ka Venemaa kelgutajal Albert Demtšenkol. Temagi võinuks Venemaa kelgutajate treenerina Pyeongchangi sõita, kuid ei saanud Sotši dopingupattude pärast ROKilt kutset.
Individuaalne medal ikka puudu
Ahoneni auhinnakapis on võistkondlikud hõbemedalid 2002. aasta Salt Lake City ja 2006. aasta Torino olümpialt. Individuaalmedalist on tal aga mitu korda juuksekarva jagu puudu jäänud – nii 1998. aastal Naganos kui ka Salt Lake Citys ja 2010. aastal Vancouveris lõpetas ta hüppevõistluse neljanda kohaga. Olümpiale ei naase Ahonen aga medalijahi eesmärgil. Seda kinnitavad ka käimasoleva hooaja MK-etappide tulemused, kus soomlane on jäänud peamiselt neljandasse ja kohati isegi viiendasse kümnesse, parim tulemus ehk 22. koht pärineb jaanuaris peetud suusalennu MMilt. Ta lihtsalt armastab suusahüppeid.
«See on ainus põhjus, miks ma selle alaga siiani tegelen. Kuni olen võimeline hüppama, olen õnnelik. Mul veab, et olen nii kaua vastu pidanud. Raskete füüsiliste treeningute järel vajad vanemaks jäädes aina rohkem taastumisaega – kindlasti on mul keerulisem kui kümme või kakskümmend aastat tagasi. Kõik tuleb läbi mõelda: mida ma täna teen, kuidas teen... Elu pole nii lihtne. Hooaja lõppedes võtan kuu-kaks puhkust, eks pärast seda ole näha, kas tahan jätkata. Üks hooaeg korraga, nii on see juba mitu viimast aastat olnud,» nentis Ahonen.
Soome lippu kandis Ahonen olümpiamängude avamisel esmakordselt juba 20 aastat tagasi Naganos. «See otsus tuli iseenesest. Janne saavutus on ikkagi osa Soome olümpiaajaloost,» sõnas soomlaste delegatsiooni juht Mika Kojonkoski. Ahonen võttis pakkumise kohe vastu. «Kui pakkumine tehti, vastasin kohe jaatavalt. Kannan lippu sirge seljaga. Eks see paras ime ole, et ajalugu 20 aasta järel kordub,» lisas Ahonen ise.