Veerpalu ja Mae endine hooldemees Eesti suusatajatest: see pole tulemus, kui aastas korra sõidad 30. kohale

Venemaa koondise hooldemehed Urmas Välbe ja Mihhail Lukertšenko 2012. aasta jaanuaris Otepää MK-etapi eel Venemaa suusatajate võistlussuuski ette valmistamas. Foto: Liis Treimann

Endine Eesti koondise ning praegu Venemaa suusatajate hooldemees Urmas Välbe ei mõista, miks Eesti suusatajatel mingeid tulemusi pole, sest tema hinnangul on selleks kõik võimalused loodud.

Priit Pullerits usutles Arteris Venemaa suusakoondise hooldetiimi juhti ning endist Eesti tippsuusatajat Urmas Välbet. Vahetus intervjuus tunnistas Välbe, et ehkki eestlastele on kättesaadavad kõik nõuanded ning võimalused, pole meil siiski piisavalt kõva kerega mehi, kes tulemused koju tooks.

See ei ole ju tulemus, kui Ränkel tuleb üks kord aastas 30. kohale. Ma sõitsin omal ajal palavikuga ka 30. kohast ettepoole. Ise tegin oma suusad ja läksin.

Miks siis ei ole tulemusi?

A kust mina tean? Täiesti müstika... Neil on nõuanded, massaažid, toit – ja mitte midagi! Neli aastat olid kõik ämbris: Algo Kärp, Karel Tammjärv, Raido Ränkel, Aivar Rehemaa. Pärast Sotši olümpiat tuli neil esimene tulemus alles sellel hooajal. (Tammjärv, Ränkel ja Marko Kilp sõitsid selle hooaja algul MK-sarjas kõik korra teise kümne algusse – P. P.) See ei ole ju tulemus, kui Ränkel tuleb üks kord aastas 30. kohale. Ma sõitsin omal ajal palavikuga ka 30. kohast ettepoole. Ise tegin oma suusad ja läksin.

Ega ma nõuagi, et nad stabiilselt [häid] tulemusi teeks. Aga keegi neist neljast oleks võinud kolme aasta jooksul välgatada, sõita näiteks korra kümnendaks. Seda ei olnud! Ei ole ka praegu.

Kas muu maailm on rohkem eest ära liikunud, sest ei tahaks uskuda, et oleme rumalamaks jäänud?

Arvan, et kui [võimeid ja andekust] ei ole antud, siis ei ole antud.

Miks Jaak Mae ja Andrus Veerpalu rohkem suutsid?

Ega nemad ka algul suutnud. Neil läks kuus-seitse aastat. Need [Eesti koondise] poisid on ka nüüd kuus-seitse aastat ära tampinud, nagu Mae ja Veerpalu, on musta töö ära teinud, et võiks välgatada. Nad ei pea olema nagu [laskesuusatamise kahekordne olümpiavõitja ja 11-kordne maailmameister prantslane] Martin Fourcade, kes kõige s***mal juhul on teine. Laseb kolm märki mööda ja on ikka teine! Tahan, et korra aastas tuleks üks meie mees seitsmendaks. Ei ole tulnud. Viimati tuli Rehemaa [2013. aasta] MMil, teised ei ole sinna lähedale ka saanud. Ma ei tea, miks.

Äkki seepärast, et varem julges Alaver piiri peal mängida, aga siis läks üle piiri, millest tuli suur jama, ja seejärel tuli riske vähemaks võtta, mistõttu viimane vint jääb ettevalmistuses peale keeramata?

Puhh!... Tööd tuleb teha. Võtame Elmo Kassini (sai 1991. aastal MK-etapil 5. koha – P. P.): olematu know-how; Mati uuris, mida tegid soomlased, sai kuskilt materjale. Või Jaanus Teppan, kes sõitis maailmas esikümne lähedale. Nüüd on suured kogemused ja head tingimused, liustikud ja maailma parimad treenerid, infot tuleb internetist, [kolmekordne olümpiavõitja norralane] Vegard Ulvang tõmbab päevikud lahti ja näitab pulsirežiime, rosinaid ja kartuleid, kõike, mida tahad – ja ei tule s***agi. Ma ei oska midagi öelda. Ainult ahhetan.

Loe täispikka intervjuud siit: Urmas Välbe: Ma ei näe takistust ära võita olümpiamängud