/nginx/o/2024/10/18/16427066t1haef3.png)
/nginx/o/2018/02/11/7568577t1hafb8.jpg)
28-aastasest Daria Obratovist sai esimene Horvaatia sportlane, kes jõudnud kelgutamises olümpiale. Kui saatus poleks tahtnud teisiti, võinuks ta karjääri teha hoopis käsipallis.
Endine käsipallur teeb Horvaatia olümpiakelgutamise ajalugu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Obratovit loeti andekaks käsipalluriks, kuni kaheksas põlveoperatsioon sundis teda ala vahetama. Taastusravil olles märkas arst tema jõudu ja koordinatsiooni ning rääkis Obratovist Horvaatia bobisõitjale Ivan Solale, kes osales kolmel olümpial.
«Arst ütles, et kui sul on unistus pääseda olümpiale, siis bobisõidus on vaja joosta vaid 10-15 meetrit ja saad sellele alale üle minna,» meenutas Obratov.
Sola märkis, et ka bobisõidu stardis on jalgade töö jõuline ning soovitas kelgutamist, kus hoovõtt toimub käte abil. «Armusin kelgutamisse esimesest sõidust alates,» tunnistas horvaat.
Tänavu talvel kvalifitseerus Obratov 30 parema sekka ning teenis olümpiapääsme. «Mu teekond on olnud raske. Kodule lähim kelgurada asub 1200 kilomeetri kaugusel Königssees. Olümpial olen treeneri ja mehhaanikuta, pean kelgu ise ette valmistama,» ütles Horvaatia esimene olümpiakelgutaja.
Ta ei ole professionaal, sest töötas olümpiale sõiduks kuluva raha teenimise nimel suvel õigusbüroos. «Loodan läbida raja puhtalt ja kui rivaalid teevad vigu, on mul võimalusi kõrgele kohale,» arvas Obratov.