:format(webp)/nginx/o/2017/05/24/6703101t1ha414.jpg)
/nginx/o/2018/02/13/7577303t1hbdfd.jpg)
KIIRUISUTAMINE. Kuigi Pyeongchangi taliolümpiamängude kiiruisuovaalil keerleb ja tiirleb kõik endiselt ümber Hollandi, kes on võitnud kõik neli distantsi ja 12 medalist kaheksa, jagus eile väike raas tähelepanu ka Eestile.
Tellijale
Marten Liiv sõitis end 1500 meetris põhidistantsi tarbeks lahti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meie spordi jaoks märgilise tähendusega sündmus, kui 1964. aastal Ants Antsonile olümpiakulla toonud spordialal oli 50-aastase pausi järel stardis Eesti sportlane, leidis ära märkimist ka Hollandis, kus sealne kiiruisustatistik Jeroen Heijmans juhtis sellele võistlust Twitteris tähelepanu. Lisaks Antsonist möödunud ajale tõi hollandlane ka välja, et Eesti lipu all võistles kiiruisutaja viimati 1936. aasta Garmisch-Partenkirchenis, kui stardis oli Aleksander Mitt.
Kui Mitt sai Garmisch-Partenkirchenis 1500 meetri distantsil ajaga 2.27,8 22. ning Antson Grenoble'is 2.07,2-ga 12. koha, siis Liivile andis tulemus 1.50,23 33. koha. Tema Eesti rekordile (1.46,37) jäi aeg tublisti alla, aga Gangneungi ovaal jääb tippaegade toetamise võimekuse poolest Põhja-Ameerika radadele selgelt alla. Näiteks eilse kullamehe Kjeld Nuisi (Holland) võiduaeg 1.44,01 oli tema isiklikust rekordist 1,87 sekundit kehvem.