Indrek Visnapuu: grammike jäi õnnestumisest puudu

TÜ/Rock minutisel vaheajal. Keskel peatreener Indrek Visnapuu. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Rocki peatreener Indrek Visnapuu ütleb, et tänavune hooaeg andis vastused paljudele küsimustele treenerite tulevikuvisiooni kohta. Sai selgemaks, kuidas edasi liikuda.

Ütleme nii, et Rockil on olnud paremaid hooaegu kui tänavune. Kui tulemustest rääkida, siis klubi seekord arvulisi eesmärke ei seadnudki. Peale Eesti meistritiitlist ilmajäämise ei ole meeskonnale just palju ette heita.

Särav tulemus jäi neist kolmest sarjast, kus osalesime, saamata. Iseenesest Balti karika võit hooaja algul oli päris hea saavutus. Eesti karika võitsime. Need on küll viiest võistlusest, mis mängisime, kõige väiksema tähelepanuga.

Eurosarjas, Balti liigas ja Eesti meistrivõistlustel jäi kõigis grammikene suurest õnnestumisest puudu. Balti liiga lõpuni me esinesime ühtlaselt heal tasemel (kui mäng Ne­vežisega välja jätta). See on positiivne, eriti ehitusprotsessis võistkonna kohta.

Me ei suutnud hoida hooaja lõpuni ühtlast vormikõverat. Lõpupoole langes see kõver natuke allapoole. Miks, siin tuleb põhjalikult kõik treeningukavad ja -plaanid läbi vaadata. Samas suutsime vältida mõõna hooaja keskel, mis meil tavaliselt viimastel aastatel on olnud. Eesti meistrivõistlusi silmas pidades tuli langus valel ajal. See analüüs seisab ees.

Seega pole praegu ühest vastust, miks ei suutnud treenerid hoida Rocki taset Eesti finaalseeriaks Kalev/Cra­moga võrdväärsel tasemel?

Sellel pole kunagi ühest põhjust. Kui Cramol oli just Eesti meistrivõistluste finaalseeria ajaks vormikõver ülespoole ja meil allapoole, pole iseenesest midagi imekspandavat, et tulemus oli selline.

Loogilisi ja objektiivseid vastuseid on mitu. Nüüd tuleb pigem vaadata, kuidas suudaksime terve hooaja vormikõvera stabiilse hoida ja kogu aeg ülespoole liikuda. Siis saame kõigis sarjades maksimumi peale tegutseda.

Ka selliseid hooaegasid on vaja, kus paljud küsimused saavad vastused meie enda ettekujutuse osas. Edasiliikumiseks on pilt selgem.

Mis küsimused said vastuse?

Mängukoormused, mängijate valikud, komplekteerimise suurus – kui palju peaks võistkonnas olema mängijaid, et sellist koormust taluda ja välja mängida. Me mängisime kõik selle oluliselt suurenenud mängude hulga ära. Kõik ootavad, et kuskilt tuleks ka õnnestunud tulemus. Mina arvan, et pilt on nüüd kindlasti selgem, kui räägime ka kaugemast perspektiivist.

On öeldud, et finaalis oli Kalev füüsiliselt Rockist üle. Miks Rocki mängijad ei pidanud füüsiliselt vastu hooaja lõpuni? Kas kusagil tehti treeningutes viga?

See analüüs tuleb veel teha. Tuleb leida vastused, kas sellise kooslusega sellise mängude hulga juures on üldse võimalik, et me oleme terve hooaja kergelt tõusvas stabiilses vormis.

Võib-olla on sellise komplekteerituse juures mänge liiga palju. Mängijate arengu huvides oleks vaja rohkem treenida ja vähem mängida. Samas ei taha ühtegi liigat ka kõrvale jätta. Sellel ei ole ka point’i, et ainult «eestikaid» mängida.

Üks vormikõvera languse põhjus oli vigastused. Kõik sattusid hooaja viimasesse faasi. Doronin ja Eziukwu ei saanud play-off’ideks vajalikku ettevalmistust täismahus teha. Saime vahepeal väga harva viis viie vastugi mängida. Kõik need tegurid avaldavad mõju.

Kas vigastused tingisid ka ebakindluse finaalseerias? Poolfinaalis võitsite TTÜd 3:0, emotsioon oleks pidanud ju hea olema.

Mängud TTÜga ei olnud kvaliteedilt nii head, kui suutsime näidata mingi aeg varem. Finaali ebakindlus tuli puhtalt esimese mängu pealt. Meie tabavusprotsent ja lõpuks kaotusseis pani eneseusu kõikuma. Teine mäng läkski samas rütmis.

Suutsime kosuda alles kodumängudes. Enesekindlus on asi, mille taastumiseks on vaja õnnestumist.

Üks murrangumoment oli Janar Taltsi lahkumine hooaja keskel. Miks ei toodud kedagi Taltsi asemele? Taltsist jäi meeskonda auk ning tema asendajaks pakutud Paade ei pää­senud kahel viimasel finaalmängul koguni platsilegi?

Janari kohta samaväärselt ära täita ei ole lihtne. Aga see oli teadlik valik ja klubi valik. Üks põhjus oli anda oma mängijatele võimalus ja näha ära, kes on milleks suuteline.

Loomulikult me mängime kogu aeg tulemuse peale. Samas see, et me Eesti meistrivõistlustel hõbeda saime, ununeb varsti. Kui paljud enne tänavust play-off’i meenutasid, et Cramo ei olnud mullu finaaliski? Vähesed. Eestis oma supis kemplemine on atraktiivne kulminatsioon kevadele.

Mina hindan tulemuslikkuse mõttes rohkem seda, kui suudame Balti liigas pildil olla ja eurosarjas edasi pürgida.

Taltsist veel – kas klubi tahtis lihtsalt raha kokku hoida?

Ei tea klubi rahalist seisu. Tean, et sellist privileegi – see on seal hea mängumees, toome ta siia – meil ei ole. Kas nimetada seda raha kokkuhoidmiseks või selleks, et näha olemasolevate mängijate potentsiaali?

Janar ei olnud küll mänguline ega hingeline liider, aga ta oli võistkonna tugitala. Oli teada, mis taseme ta igas mängus välja mängib. Tema minekuga jäi võistkonda rohkem juhuslikkust. Teise poolaasta käigus ei suutnud keegi selliseks tugitalaks tõusta.

Finaalseerias sai vastane teha igas mängus kümme viset rohkem, mis näitab, et Janari lauad jäid võtmata. Selge, et Janari lahkumisega jäime hooaja lõpus nõrgemaks. Paade ja Eichfuss teda täielikult ei asendanud.

Hooaja keskel väitis peatreener, et nii mõnelegi mängijale (Paade, Doronin, Leppik) on see hooaeg otsustav, kas ollakse tasemel jätkama Rockis või peaksid need mängijad lahkuma Valka. Kas nüüd on Rockis oodata suuremat pereheitmist?

Valga käis küll konkreetselt ühe mängija kohta. Paljudel mängijatel on pikemaajalised lepingud. Tegutseme vastavalt võimalustele, mitte vastavalt vajadustele.

Järgmise hooaja komplekteerimisest ei saa ma veel rääkida, kuna rahaline olukord pole selge. Sellepärast on mul raske teha mängijate kohta põhjapanevaid järeldusi.

Kas leegionärid said oma tööga hakkama?

Ootused olid suuremad. Eziukwu mängis kuni õlavigastuseni enam-vähem oma taseme välja. Vigastus jättis oma jälje.

Giorgi Tsintsadzel olid hooaja jooksul mõned perioodid, kus tundus, et ta on jalad alla saanud ja kõik läheb õiges suunas. Temal oli ka väljakuväliseid situatsioone, mis jätsid jälje korvpallile. Näiteks isa surm, pärast mida ta ei suutnudki ennast päriselt leida. Inimlikult võttes võib leida põhjendusi, miks ootused ei täitunud. Treenerina pean vaatama mängulist poolt.

Kas oli kaalumisel ka Tsint­sadze teenetest varem loobuda?

Arutelu tasandil oli mitmesuguseid variante. Ka selline.

Pärast iga kaotust või teekonna lõppemist mingis sarjas on leidunud alati neid vihaseid «asjatundjaid», kes nõuavad peatreener Visnapuu mahavõtmist. Õnneks ei juhi nemad klubi. Aga ikkagi – Kas Indrek Visnapuu jätkab Rocki peatreenerina?

Mulle ei ole keegi öelnud, et ma ei jätkaks.  

Põhjalik hooaja analüüs on veel ees. Siis saab puhku­sele…

Mingi aeg puhkame. Juuni teises pooles algab plaanipärasem tegevus.