:format(webp)/nginx/o/2018/02/17/7591865t1hff02.jpg)
Pyeongchangi taliolümpiamängude lühiraja kiiruisutamise võistluste kolmandal võistluspäeval selgusid olümpiavõitjad naiste 1500 ja meeste 1000 meetri distantsil, kust võõrustaja Lõuna-Korea lootis kahte kuldmedalit. Üks saadi kätte, teine jäi kinni Ungarit esindanud hiinlase taha.
Postimees käib Gangneungi jääareenil toimunud võistlust kajastamas ja sai vastused järgmistele küsimustele.
Mida see hiinlane siis täpselt tegi?
Kõik oli alanud Lõuna-Korea hästi. Kolm päeva tagasi naiste 500 meetri finaalis esmalt kuldmedali 22 sentimeetriga kaotanud ja siis sootuks diskvalifitseeritud suurfavoriit Choi Min-jeong võttis naiste 1500 meetri distantsil kindla olümpiakulla, kui edestas finišis rivaale kalendriga.
Järgnes meeste 1000 meetri finaal, kus Lõuna-Koreal koguni kaks esindajat – meeste 1500 meetri olümpiavõitja Lim Hyo-jun ja Seo Yi-ra. Võõrustajate duo oli poolteist ringi enne lõppu perfektsel rünnakupositsioonil, hoogu kogumas ja liiderduo (kanadalane Samuel Girard ja ameeriklane John-Henry Krueger) järele sööstmas, kui Ungarit esindav hiinlane Shaolin Sandor Liu ühte korealast müksas, kes kaotas tasakaalu ja sõitis seina ka teise mehe. Oligi võistlus mokas. Liu hiljem diskvalifitseeriti ja Seo võitis pronksi, aga Lõuna-Korea ootas täna Gangneungi jääareenilt kahte kulda.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/17/7591859t1hb8be.jpg)
/nginx/o/2018/02/17/7591863t1h36b3.jpg)
Kas vastab tõele, et Lõuna-Korea jaoks on lühiraja kiiruisutamine taliolümpia kõige tähtsam spordiala?
Jah. Enne Pyeongchangi mängude algust oli Lõuna-Korea läbi aegade võitnud taliolümpialt 53 medalit, millest 42 lühiraja kiiruisutamises. Pyeongchangis alustati hästi, kui meeste 1500 meetrit võitis Lim Hyo-jun, aga naiste 500 meetrit läks, nagu eespool mainitud, nihu.
Gangneungi olümpiapargi ihaldatuim sihtkoht oli täna igatahes vähimagi kahtluseta jääareen, mille otsustavate sõitude ajal tuli leidus tribüünil mõni üksik vaba koht. Lõuna-Korea lipud vaatasid otsa igast areeni otsast ning publik elas võistlustele kaasa hoogsalt ja emotsionaalselt, aga samas ka asjatundlikult.
Publiku reaktsioonid jääl toimunud manöövritele on väga heaks orientiiriks, et saada sotti, kas äsjane möödumine oli suures plaanis tähtis või mitte eriti? Samuti kulub asjatundlik Lõuna-Korea publik marjaks ära sõidu järel, kui kohtunikud asuvad kordusi uurima ja pahategusid fikseerima. Samal ajal näidatakse kordusi ka suurel ekraanil ning publiku hõisked või ohked näitasid vähemalt 75% puhkudest ära, milline on kohtunike otsus.
Külalislahkete inimestena ei reserveerinud lõunakorealased oma vaimustust ainult enda sportlastele. Kui britt Elise Christie – temast tuleb veel hiljemgi juttu – pooleteise ringi jooksul tehtud kiirete ja osavate manöövritega viiendalt kohalt liidriks tõusis, kiitis publik seda vägevate ovatsioonidega.
/nginx/o/2018/02/17/7591873t1hfeb3.jpg)
/nginx/o/2018/02/17/7591869t1h1efe.jpg)
/nginx/o/2018/02/17/7591871t1hc330.jpg)
Kuidas tagatakse, et sisekurvides jääd täitsa puruks ei sõideta?
Jääle on märgitud neli rada (kõigi pikkuseks 111,12 meetrit), mille otsapunktid on teineteisest meetri kaugusel ning iga sõidu järel tõstetakse rajatähised uude kohta. Nõnda tagatakse, et konkreetset sisekurvitrajektoori kasutatakse ainult üks kord viie sõidu jooksul. Lisaks kastetakse mõlemad sisekurvid iga sõidu eel ja järel kastekannuga üle.
Rajatähised kinnituvad magnetitega (jää alla on peidetud magneti teine pool) ning kui need juhtuvad võistluse käigus lahti tulema, on areeni diagonaalsetes nurkades kolm rajateenindajat, kes kibekähku lahti tulnud rajatähised üles korjavad ja uued asemele panevad. Tegemist on väga nõudliku tööga, sest aken tegutsemiseks on väga lühike ja eksimiseks puudub, sest võistlejatele ei tohi jalgu jääda ei teenindaja ega lahtine rajatähis. Rajateenindajad peavad olema meisterlikud uisuvalitsejad.
/nginx/o/2018/02/17/7591877t1h4211.jpg)
Mida teevad kohtunikud?
Määravad karistusi. Ja neid ikka jagub. Nagu ka kohtunikke endid. Igal võistlusel on peakohtunik ja kaks abikohtunikku (nemad kolm viibivad võistluse ajal raja keskel), videokohtunik, kaks tehnilist delegaati, starter ja kaks sportlaste varustuse kontrollijat.
Karistamise reeglid on lihtsustatult järgmised: 1) kes teeb midagi keelatut (takistab vastast või niidab ta jalust vms), diskvalifitseeritakse, 2) kes kukub diskvalifitseeritud vastase süül, lubatakse priipääsmega järgmisse ringi (kui kukud kellegi teise süül finaalis, siis paraku tagavaravarianti pole, nagu Lõuna-Korea meeste ebaõnn ilmekalt tõestas).
Miks on tegu kõige jõhkrama uisutamisalaga?
Sest ühelgi teisel uisutamisalal – olümpiaprogrammi kuuluvad veel kiiruisutamine ja iluuisutamine – pole võistlusareeni kõrvale, väga nähtavale kohale asetatud meditsiinipunkti, kus istuvad tohtrid on pidevas valmisolekus tegelema kõikvõimalike traumadega. Kiirused on suured, kukkumisi palju ja uisud (väga) teravad.
Et sportlase iga väiksemgi valearvestus või vääratus võib kaasa tuua kurvad tagajärjed, on võistlusareenil keelatud igasugune välguga fotografeerimine. Pealtvaatajatele loetakse enne võistluse algust eraldi peale sõnad, et ka telefoniga pilti tehes tuleb välk välja lülitada. Lisaks: kui kolm kohtunikku (pintsakutes!) 10 minutit enne esimest starti jääle uisutasid, kontrollisid nad esmalt üle võistlusareeni palistavad turvapadjad.
Naiste 1500 meetri kolmandas poolfinaalis tuli meditsiinibrigaadil paraku ka tööle asuda, kui viimases kurvis kukkunud ja turvapatjadesse lennanud britt Elise Christie tuli jäält ära viia kanderaamiga. Puänt? Christie oli ise kukkumises süüdi ja diskvalifitseeriti, mille peale tõdes Postimehe kõrval istunud Inglismaa lehemees: «Kes, kurat, selle spordiala välja mõtles?». Olgu täpsustatud, et tegu pole nördimusega enda kaasmaalase üle, vaid siira hinnanguga juhtunu sürreaalsusele.
/nginx/o/2018/02/17/7591843t1hc670.jpg)
/nginx/o/2018/02/17/7591847t1hb897.jpg)
/nginx/o/2018/02/17/7591845t1hb8a9.jpg)
Veel midagi põnevat?
Ikka! Lühiraja kiiruisutamise võistluse näol on tegu tervikliku šõuga, mis jookseb ludinal ja raugemata ning kus on mõeldud ka kõigi detailide peale, mis ei puuduta otseselt võistlusjääl toimuvat. Näiteks on võistluste lahutamatuks osaliseks diskor.
Ning erinevalt jäähokist pole tegu anonüümse nupulevajutajaga, kes mängukatkestuste ajal play- ja stop-nuppe vajutades ette kokkulepitud viisijupid mängima paneb, vaid lühirajakiiruisutamisediskor – on ju äge sõna! – on õhtu üks staare. 10 minutit enne avastarti lülitati areeni suurel ekraanil sisse spetsiaalne DJ Cam, mis näitas puldis olevat diskorit, kelleks oli seekord DJ Bagagee Viphex13 (jah, oligi selline artistinimi). Omapärane.
Lühiraja kiiruisutamise võistlused jätkuvad Pyeongchangis kolme päeva pärast. Aruande lõpetuseks aga otse loomulikult meenutus 2002. aasta Salt Lake City olümpia meeste 1000 meetri distantsist, mille võitis austraallane Steven Bradbury moel, mis võtab lühiraja kiiruisutamise ettearvamatuse kokku paremini kui midagi muud. Bradbury olümpiavõidust möödus eile 16 aastat.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/24/6703101t1ha414.jpg)