/nginx/o/2017/12/15/7407167t1h89e9.jpg)
/nginx/o/2018/02/17/7592049t1h6334.jpg)
Pyeongchangi jäähokiturniiri senises ilmselt oodatuimas duellis sakutasid olümpiasportlased Venemaalt ehk OAR-i nimeline meeskond USA-d 4:0. Postimees lahkab, kas ja kus venelaste ülekaal eelkõige ilmnes.
Postimehe aruanne: punaarmee valitses nii jääl kui tribüünil (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prelüüd: läbi mitme ajastu tänapäeva
USA – Nõukogude Liit. Lake Placid 1980. Vähegi spordisõbrale on sellega kõik öeldud. Üliõpilaste šokktriumf on ja jääb suure tähtedega ajalukku.
Amatöörajastule järgnes NHL-i ajastu, kus klubikaaslased hakkasid koondistes üksteise vastu heitlema. Kui Sotši olümpia alagrupis viimati kohtuti, mängisid ameeriklased NHL-i toonase parima väravavahi Sergei Bobrovski karistusvisete seerias üle ja võitsid 3:2.
Vahepeal on palju muutunud: kohtumisest USA – Venemaa on saanud USA – OAR ning kahe meeskonna peale kokku oli täna jääl vaid kaks sama mängijat. Arvate ära, kes? Õige: kogu hokiturniiri suurimad staarid Ilja Kovaltšuk ja Pavel Datsjuk.
NHL-i boikott olümpiaturniirile tähendab taas uut hokiajastut: nüüd kohtuvad Euroopa klubide proffidest, NHL-ist juba lahkunud ja veel ülikoolimängijatest koostatud koondised.
Kes olid ainsad kaks mängijat, kes lõid kaasa venelaste ja ameeriklaste hokilangus nii Sotši kui Pyeongchangi olümpial? Õige vastus: kogu praeguse turniiri suurimad staarid Ilja Kovaltšuk ja Pavel Datsjuk.
Kas Znaroks leidis toimiva mudeli?
Kaks esimest vooru jätsid õhku üle ühe küsimuse. Kuidas on võimalik, et: OAR kaotab Slovakkiale ja siis võidab Sloveeniat, kes saab eelnevalt jagu USA-st, kes seejärel alistab omakorda Slovakkia? Aga no on võimalik – sest see hokiturniir ei ole ühestki otsast tavaline. Kogu see pudru tähendas, et USA-l oli enne äsjalõppenud viimast vooru 4, Venemaal 3 ja Slovakkial 3 ning Sloveenial 2 punkti.
Pärast kaotust Slovakkiale kodumaal kõvasti malakat saanud venelaste pealik Olegs Znaroks pääras teiseks kohtumiseks koosseisu pea peale – eelkõige seisnes see tähtründajate Kovaltšuki, Datsjuki ja Sergei Mozjakini erinevatesse kolmikutesse lahutamises. Sloveenia vastu käik töötas, aga kõik hoiatasid: mis Sloveenia … see pole ju mingi mõõdupuu.
/nginx/o/2018/02/17/7592053t1h273b.jpg)
Kaks korda Prohhorkov ja Kovaltšuk
Täna jätkas Znaroks sama mudeliga. Tulemus oli igati vägev – 4:0. Töö tegid ära Znaroksi koduklubi Peterburi SKA ääreründajad: Nikolai Prohhorkov viskas kaks esimest ja Kovaltšuk kaks viimast väravat. Seejuures saatis Kovaltšuk oma esimese kuuli teele vaid kaks kümnendikku (!) enne teise kolmandiku lõppu ja teise 28 sekundit pärast viimase perioodi algust. Ehk: ta tabamusi lahutas täpselt pool minutit. Ühtlasi tõusis Kovaltšuk koos koondisekaaslase Kirill Kaprizoviga jagama turniiri suurima täpsusküti tabelit, mõlemal on kirjas neli väravat.
Vähemalt Sotši häbi said venelased küll maha pestud. Aga… Ei saa kaugeltki öelda, et punamasin oli lausa purustav – nagu skoor võiks justkui kõnelda. Pealeviskeid tegi USA 29 venelaste 26 vastu. USA väravavaht Ryan Zapolski ei saanud maha kaugeltki elu mänguga. Ameeriklased olid arvuliste ülekaalude kasutamisel saamatud. 39-aastane kapten Brian Gionta luhtas seisul 0:2 suurepärase võimaluse.
Teisisõnu: maksvusele pääses klassivahe individuaalses meisterlikkuses. Siinkohal on paslik tuua kahe meeskonna klubiline võrdlus: kõik venelased teenivad profileiba KHL-is (sealhulgas 25 mängijast koguni 15 selle liidri Peterburi SKA rivistuses), USA-l oli vastu panna kaks KHL-i meest, ülejäänud tulid veel viie Euroopa riigi klubidest, kaheksa aga kodumaa madalamatest liigadest.
/nginx/o/2018/02/17/7592047t1h23bf.jpg)
Ülekaal jääl ja tribüünidel
Kui sportlaste küljest Venemaa sümboolika tõrjuti, siis tribüünidelt – ja isegi ajakirjanike omalt – ei suuda mõistagi keegi valge-sini-punaseid plagusid minema ajada. Vähe sellest: lehvisid ka sirbi ja vasaraga punased lipud. Justkui Lake Placidi meenutuseks!?
Venekeelne ja -meelne publik oli selges arvulises ja vokaalses ülekaalus ning «Rossija! Rossija!» ja «Šaibu! Šaibu!» kaikus pidevalt. Ei saa öelda, et tähtede ja triipude riigi fännid vait olid – üldse mitte -, aga nad ei pääsenud punaarmee massi vastu lihtsalt löögile. Täpselt samamoodi nagu all jääl. Küll aga oleks vale väita, et selles mängus emotsiooni polnud. Oli küll, piisavalt.
* * *
Kuna teises samal ajal toimunud kohtumises alistas Sloveenia karistusvisete järel 3:2 (bullitiseeria 2:1) Slovakkia, kindlustas OAR-i nimeline meeskond alagrupi võidu ja otsepääsme veerandfinaali.
Sloveenia, USA ja Slovakkia kogusid võrdselt 4 punkti - kohad teisest neljandani jagunesid toodud järjestuses. Kõik nad jätkavad samuti turniiri, kuid Sloveenia parima teise koha saaja (mis viib samuti otse veerandfinaali) konkurentsis võimalust ei evi.