/nginx/o/2024/10/18/16427066t1haef3.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/18/7594601t1hf6ce.jpg)
Väljendit «male jääl» on curlingu kohta ennegi kasutatud, seepärast ei tasu imestada, et paljud Pyeongchangi olümpial osalevad mängijad peavad oma ala pigem mõttespordiks.
Curling on hoopis mõttesport?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Curling pole energiline, vaid mõtteala,» arvas kanadalane Brent Laing. «Palju oleneb sellest, kuidas oled meelestatud. Sul on ühe vooru jooksul ainul kaks viset ning nendegi vahel minut või paar pausi. Siis kulub veel 10-15 minutit sinu järgmise vooru viseteni. Selle ajaga jõuad palju mõelda ja ennast paremaks soorituseks häälestada.»
Laing võrdles curlingu viske-eelset seisundit golfimängija omaga. «Golfar ei tohi hakata mõtlema, kas löök läheb vette või mitte. Sama on curlingus. Keskenduda tuleb ainult sooritusele, mitte sellele, mis võiks viltu minna,» ütles Laing.
Paljudel curlingumängijatel on ka oma viske-eelne rutiin, mille pidev kordamine hoiab neid eemal segavatest mõtetest. «Soovimatud mõtted võivad tulla väga kergelt, eriti tähtsatel võistlustel. Kui sul on oma rutiin, siis keskendud ainult viskele,» arvas kanadalanna Cheryl Bernard.
USA naiskonna kapten Nina Roth ütles, et naiskond teeb spetsiaalset mõttetreeningut. «Meil on isegi loodud ütlus: tänan sind, aju. Kui keegi hakkab mõtlema valedele asjadele, siis ta ütleb endale: tänan sind, aju. Ja mõte liigub kohe õiges suunas,» väitis Roth.