:format(webp)/nginx/o/2018/02/07/7553185t1h2f8c.jpg)
/nginx/o/2018/02/18/7597001t1ha1d8.jpg)
Paljud pered ohverdavad väga palju, et näha enda võsukesi võistlemas olümpiamängudel. Freestyle-suusataja Mischa Gasseri vanemad aga tegid midagi väga hullu.
Poja olümpiavõistluse nimel rattaga 17 000 kilomeetrit sõitnud vanemad: oleme hullud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt veetsid šveitslase isa ja kasuema terve aasta ratta seljas, et jõuda kodulinnast Zürichist Phoenixi lumeparki Pyeongchangis. Imelisel teekonnal väisas paar 20. riiki - lisaks Šveitsile ja Lõuna-Koreale veel Itaaliat, Horvaatiat, Montenegrot, Kosovot, Serbiat, Bulgaariat, Türgit, Gruusiat, Armeeniat, Iraani, Aserbaidžaani, Usbekistani, Tadžikistani Kõrgõzstani, Kasahstani, Taid, Laost ja Kambodžat.
Nagu ka riikide nimistust selgub, siis 55-aastane Guido Huwiler abikaasa Rita Ruttimanniga ainult jalgratastega olümpiamängudele ei jõudnud. Paar ei saanud Hiinalt luba riiki sisenemiseks ning kuna Põhja-Korea on kinnine riik, pidid nad Lõuna-Koreasse Kagu-Aasiast lendama. Sellest hoolimata läbisid nad ratastel ligemale 17 000 kilomeetrit.
«Ta on terve elu hull olnud ja selliseid asju teinud,» kommenteeris Gasser oma isa tegu. «Ta võttis pähe, et tahab pikemale rattaseiklusele minna ja otsus võtta ette teekonna olümpiamängudele. Nooruses oli ta langevarjuhüppaja. Võib-olla mõjutasid need kogemused teda sellisteks asjadeks, aga kuskilt peavad need mõtted tulema. Ma ei tea täpselt, kust,» naeris sportlane.
Huwileri ja Ruttimani teekond viis neid ka kurikuulsale Pamiri kiirteele, mille ohtlik tee lõikab läbi Kesk-Aasia mägesid ja jõuab 4655 meetri kõrgusele. Need hetked olid ka kogu retke kõige hirmsamad. «Nägime seal väga palju hulljulgeid autojuhte suurte maasturitega,» kirjutas mees enda blogis.
«Siia jõudes näha enda poega meid ootamas - see oli väga emotsionaalne moment. Ma olin sõnatu,» ütles Huwiler Reutersile sihtpunkti jõudes, kes kavatseb järgmise aastase retkega jõuda tagasi koju.
«Kõigepealt lendab ta Jaapani kaudu Šveitsi, sest vajab Hiina ja Venemaa külastamiseks viisat. Siis lendab tagasi Jaapanisse, et alustada rattaga tagasiteed läbi nende kahe riigi,» rääkis Gasser, kes jõudis ka pühapäeval toimunud lõppvõistlusele. Kahjuks medalit ta ei saanud, lõpetades 11. kohal.
Huwiler võttis kogemuse blogis enda sõnadega kokku: «Kõik reisivad nagu soovivad, mis omakorda peegeldab, kuidas nemad maailmaga toime tulevad. Kohtume paljute inimestega, kes enda kogemuste peegeldamisega rikastavad meie teekonda ja see on asendamatu. Me oleme hullud.»