/nginx/o/2018/02/19/7597405t1h19bc.jpg)
Nädalavahetusel toimunud Eesti meistrivõistlustel kergejõustikus teenis kahel sprindialal - 60 ja 200 meetris - noorte konkurentide kõrval hõbemedali 33-aastane Marje Nurk.
Kihlvedu sõbrannaga tõi Marje Nurga 16-aastase pausi järel Eesti sprinditippu
19. veebruar 2018, 10:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nurk kuulus teismelisena noorte seas Eesti sprindiparemikku. Tema varasem isiklik rekord näiteks 60 meetris pärines 2002. aasta algusest, mil tänavuste meistrivõistluste noorim kullavõitja, teivashüppaja Marleen Mülla oli vaid pooleaastane. Postimees uuris kunagiselt Valter Espe õpilaselt Nurgalt, mil põhjusel ta taas naelikud jalga otsustas panna.
«Kõik sai alguse eelmise aasta märtsis, kui sõlmisin oma hea sõbranna Maris Rõngelepaga (endine vasaraheite Eesti rekordiomanik, nüüd nimega Maris Niit - toim.) kihlveo,» muigab Nurk. «Minu ülesanne oli suvistel Eesti meistrivõistlustel 100 meetri jooksus finaali pääseda.»
Eesmärk sai kuhjaga täidetud. 12-aastase pausi järel võistlusradadele naasnud naine pääses 100. meistrivõistlustel kindlalt finaali ja teenis lõpuks 11,90ga pronksi. Kullast jäi teda seejuures lahutama vaid üks kümnendik.
«Eelmist hooaega alustasin tegelikult Kosel,» meenutab Nurk humoorikat seika. «Jooksin oma jooksu ära ja minu ajaks öeldi 12,08. Ma ei uskunud seda (Nurga varasem rekord 12,11 pärines 2002. aastast - toim.). Läksin kohtunike käest küsima, et äkki on tegu mingi eksitusega. Eeldasin, et mu aeg võiks tegelikult olla heal juhul 13,08. Aga kõik oli õige.»
Läheme aga hetkeks ajas veelgi rohkem tagasi. Miks Nurk aastate eest sportlastee üldse lõpetas?
«Hakkasin tööl käima ja mul polnud enam aega tõsiselt spordiga tegeleda. Samas kriipis kõik need aastad hinge küsimus, kus mu võimete lagi võinuks olla. Olin küll kergejõustikust pikka aega eemal, aga jõusaalis olen käinud kogu selle aja regulaarselt. Inimesed hakkasid isegi küsima, et millal ma lavale lähen, sest tänapäeval arvatakse, et kõik naised, kes jõusaalis käivad, tahavad kohe mõne fitness-alaga tegelema hakata. Minul sellist plaani aga polnud. Jõusaalis käimine ja suurte raskustega harjutamine hoidis lihased heas vormis, mistõttu tagasi tulles pidin lihtsalt jooksmise meelde tuletama.»
Tänaseks on Nurk toonud ilmale kaks last ja tegeleb ettevõtjana. Tallinnas majandab ta kaht USA Today kasutatud riiete poodi.
«Selleks nädalaks olin plaaninud tegelikult võtta väikese puhkuse, et võistlusteks valmistuda. Läks siiski vastupidi, sest ostsin Tallinnas teise poe ja kogu aeg läks sinna. Aga suvele ja sporditegemisele mõeldes saan ettevõtjana oma aega hästi planeerida.»
Nurga isiklikud rekordid on tänu edukale comebackile järgnevad: 60 meetris 7,52, 100 meetris 11,90 ning 200 meetris (sees) 24,48. Heledapäine naine ei tee saladust, et hellitab lootusi suvisel Berliini EMil tiitlivõistluste debüüt teha.
«100 meetris on norm 11,50 ja 200 meetris 23,50. Tööd tuleb palju selle nimel teha. Aegu, mis joosta soovin, ma välja öelda ei taha, aga sada meetrit alla praeguse rekordi 11,90 peab kindlasti tulema. Mind ennastki huvitab, kui palju suudan oma rekordeid veel kärpida.»
Eesti meistrivõistlustel startis Nurk individuaalvõistlejana, mis tähendab, et ühtegi klubi ta hetkel ei esinda. Treeningkavadki koostab elukaaslane, kes kergejõustikuga lähemalt kokku pole puutunud (tõsi, tulemused väidavad justkui vastupidist). Ilmselt on head resultaadid tekitanud siiski huvi mitmelt poolt? «Oo-jaa, päris mitmed on uurinud maad,» puhkeb Nurk naerma. «Kui mõni treener õpetussõnu jagab, siis kuulangi alati huviga, aga ühegi klubiga ei taha ma end siduda seetõttu, et siis peaksin ilmselt rohkem ja kindlates kohtades võistlema. Praegu saan aga ise planeerida neid asju.»
/nginx/o/2018/02/19/7597407t1h7a04.jpg)