/nginx/o/2017/12/15/7407167t1h89e9.jpg)
/nginx/o/2018/02/20/7600777t1h1fa3.jpg)
Pyeongchangi taliolümpiamängudel lokkav noroviirus jõudis ka Eesti sportlasteni, kui laskesuusataja Kalev Ermits paariks päevaks haiguse tõttu võistkonnakaaslastest eraldati.
Eesti olümpiakoondist tabas esimene noroviiruse juhtum (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kalev oli haige reede õhtust pühapäeva õhtuni. Tundis end kehvalt, oksendas. Panime ta 48 tunniks tuppa luku taha kinni,» kirjeldas Eesti laskesuusakoondise lasketreener Indrek Tobreluts juhtumit.
Ermits eraldati esimesel võimalusel olümpiakülas korterit jaganud meeskonnakaaslastest. Viirusekandjale leiti uus elamispind, kes teda vastavalt ROK-i nõudmisele kaks ööpäeva karantiinis hoiti. Õnneks möödus Ermitsa haigusepuhang kiiresti ning juba eile naasis ta treeningule.
«Tundub, et läks suhteliselt õnnelikult. Ka selles mõttes, et praegune nädalane paus võistluste vahel oli üldse ainuke aeg, millal taoline kiire haigushoog läbi põdeda. Igatahes eilse kerge soojendustrenni ajal ega järel ei tundnud Kalev küll, et jõud raugenud oleks. Vähemalt hetkeseisuga arvestame, et ta saab teatesõidus kaasa teha,» vaatas Tobreluts reedesele laskesuusaprogrammi lõpualale.
Ermits on olnud Pyeongchangis Eesti parim meesbiatlonist – ta sai 20 km distantsil 32., 10 km sprindis 36. ja 12,5 km jälitussõidus 41. koha. Vaid Roland Lessing suutis korra esineda samaväärselt, kui lõpetas sprindi 41. positsioonil.
Eesti olümpiakoondise arst Mihkel Mardna rõhutas, et kõnealuse haigusjuhtumi puhul sai määravaks kiire reageerimine. «Saime kohe esimestele sümptomitele jaole ja Kalevi kiirelt isoleeritud. Kuna tänaseks on sellest juba mõni päev möödas ja keegi teine pole haigestunud, siis usun, et suutsime pisiku leviku ära hoida. Otsest kontakti tal paari päeva jooksul kellegagi polnud,» selgitas Mardna.
Tema sõnul reageerivad inimesed ülinakkavale noroviirusele äärmiselt erinevalt. «Täiesti tavaline, et tõuseb väga kõrge palavik. Kalevil seda ei juhtunud ning juba järgmisel päeval pärast haigestumist tundis ta end üsna hästi,» märkis Mardna.
Ehkki Ermits pääses suhteliselt kergelt ja kiirelt, on võimatu ennustada, kas ja millist mõju avaldas sundpaus ta sportlikule vormile. «Täiesti selge, et ükski haigus sportlase seisundit ei paranda. Tervise poolest on Kalevi olukord tänaseks kontrolli all, aga võistlus on ainuke indikaator, mis sooritusvõimet näitab. Küll aga kinnitan, et ta on suure tõenäosusega võistlusvõimeline,» lausus Eesti koondise tohter.
Korraldajate viimaste avalikkusele edastatud andmete kohaselt on olümpiamängude ajal tuvastatud 283 noroviiruse juhtumit.
Anette Veerpalu lendas koju
Mardna lisas, et olümpia alguses haigestunud murdmaasuusataja Anette Veerpalu lendas eile Pyeongchangist koju. «Ta oli juba natuke varem paranenud, aga nii vahetult pärast suhteliselt rasket põdemist ei olnud mingit mõtet noort sportlast võistlema saata. Samuti olnuks vastutustundetu teda varem pikale lennureisile panna. Lasime tal siin korralikult kosuda,» rääkis Mardna 21-aastasest suusatajast, kel jäigi olümpiadebüüt tegemata. Küll avaldas Mardna lootust, et Veerpalu seisund lubab sel talvel veel MK-sarjas startida.
Mardna lisas, et haigusjuhtumeid on olnud ka Eesti koondise hooldetiimis, kuid «need pole sportlaste esinemist mingil moel seganud.»
Tobreluts kinnitas, et 4x10 km teatesõidus minnakse rajale järjekorras Rene Zahkna, Kalev Ermits, Roland Lessing ja Kauri Kõiv.