Saksamaa on olümpia jäähokiturniirist teinud vaatemängu, mida kaunistati 4:3 võiduga Kanada üle ja esmakordse finaalipääsuga. Postimees püüab sakslaste hokiime kaadri taha veidi valgust heita.
Postimehe aruanne: Saksamaa muinasjutu taga peitub kodune vägi (3)
Kanada – Saksamaa poolfinaal. Mis mõttes!?
Kanada – Saksamaa jäähokis. Üks üheksakordne olümpiavõitja, sealhulgas kahe viimase korra kullaomanik. Teine üle-eelmisel olümpial 11. (12 meeskonna hulgas), eelmisele ei pääsenud sootuks, seitsmest viimasest korrast parim koht kuues.
Mitte ükski Saksa hokifänn ei unusta Albertville’i olümpia (1992) draamat. Veerandfinaalis Kanadaga mängiti suurepäraselt ja oldi võidu lävel, kuid vahtralehemaa pojad pääsesid bullitiseerias. Veel tänase mängu eel keriti Saksamaal väsimatult Peter Draisaitli karistusviset, mis väravajoonel püsima jäi.
Saksamaa on ses kanadalaste sünnitatud mängus olümpiamedali teeninud kaks korda – pronksid nii 1932 kui ka 1976. Viimatist kordaminekut tuntakse tänini «Innsbrucki imena». Üks imemeestest, nüüd presidendina kodust alaliitu juhtiv Franz Reindl ei salanud enne poolfinaali: «Enam kui üllatus, mida on siiani suudetud. Küsime endilt: kas elame unes, kas magame, mis toimub?»
«Oleme sellest unistusest alati julgenud rääkida ja mõelda,» lausus lisaajal Rootsi võrku otsustava litri visanud Patrick Reimer. «Praegusest oleme juba midagi suurt korda saatnud, aga tahame veel enamat.»
Teoorias pidi olema Kanadale kingitus, et Saksamaa maailmameister Rootsi veerandfinaalis välja lülitas. Aga võta näpust… Kui mängitakse olümpiahokit NHL-i proffideta, siis ajalugu ja loodusseadused ei kehti.
Siis saavadki võimalikuks muinasjutud.
Pöörane mäng! Pöörane tulemus!
See oli mäng, mis jääb tõelise vaatemänguna hokiklassikasse. Tempo, draama, mõlema tõusud-mõõnad, karistused – ka kanadalase eemaldamine –, kasutamata karistusvise, palju väravaid… Ja tagatipuks mõistagi kartmatute sakslaste sepistatud suurüllatus.
Kuna selle 60 minuti jooksul juhtus niivõrd palju, siis loe pigem SIIT, kuidas see kõik täpselt ajas kulges.
Peatun vaid ühel võtmeperioodil. Mängu 29. minutil viskas Gilbert Brule arvulisest ülekaalust Kanada avavärava, tehes seisuks 1:3. Siis said kanadalased aga 31 sekundi jooksul hakkama kahe lollusega, mis maksis neile mängu. Esmalt teeniti süütus olukorras eemaldamine – kulus vaid kolm sekundit, kui Saksamaa tänas ja vastas ülekaalu realiseerimisega. Veel 28 sekundit hiljem otsustas Brule aga keset jääd rammida vastast võikalt otse pähe – mõistagi saadeti ta otse duši alla jahtuma.
Saksamaal valitseb teadupärast jalgpallihullus. Pyeongchangis on publiku südamed võitnud hokimeeskond.
Jah, Kanada võitles ja tegi kaosest veel mängu, ent kirjeldatud olukorrad olid tänasele iseloomulikud. Kui sakslastest õhkus tahet ja kindlameelsust, siis kanadalasest äärmist närvilisust. Ilmselgelt ei oldud sääraseks vastuhakuks valmis – mida reetis eelkõige 0:3 kaotusseisu jäämine.
Kokkuvõtteks: Kanada kartis kaotada, Saksamaa ei kartnud võita. Nii spordis üllatused sündida saavadki.
Hokihullus Saksamaal. Mis mõttes!?
Saksamaal valitseb teadupärast jalgpallihullus. Talvel riisuvad koore laskesuusatamine, suusahüpped, mäesuusatamine. Aga siin Pyeongchangis, kus võideldakse medalitabeli esikoha nimel, on publiku südamed võitnud hokimeeskond.
Kommentaatorid hulluvad, fännid on joobunud ja Saksamaa vaatab ühtäkki telekast … jäähokit. Võiduga veerandfinaalis Rootsi üle vallandas meeskond kodumaal uskumatu eufooria. Võib vaid arvata, mis toimus täna ja mis saab toimuma pühapäevase finaali eel ja ajal. Äkki ka järel?
Edu peamine arhitekt on endine NHL-i mängija - ja korra seal isegi tähtede mängule jõudnud – peatreener Marco Sturm. Olümpiaturniiril alustas tema meeskond konarlikult – Soomele kaotati 2:5 ja Rootsile 0:1. Seejärel hakati aga pingelisi mänge enda kasuks kallutama: esmalt alistati karistusvisete seerias Norra, play-off’is aga lisaajal ühtejutti Šveits ja Rootsi. Nüüd siis taas ühe väravaga Kanada.
Saksamaa hokiliidu bossid talitasid äärmiselt targalt, kui pikendasid vahetult enne olümpiaturniiri Sturmiga lepingut 2022. aastani.
Olümpiafinaal: KHL vs DEL. Mis mõttes!?
Kui Kanada – Saksamaa poolfinaal tundus veider, siis OAR – Saksamaa finaal tundub lausa pöörane. Selle ilmestamiseks passib vaid üks fakt: pühapäeval lavastub Gangneungi hokikeskuses duell KHL vs DEL. Vajate tõlget? Hästi: KHL on Venemaal tegutsev Euroopa tugevaim hokiliiga, DEL Saksamaa sari. Duell seepärast, et viimne kui OARi koondislane teenib elatist KHL-is ja viimne kui sakslane samuti oma koduses liigas.
Kui Kanada tuli Pyeongchangi «tugevuselt umbes 15. rivistuses ja küündimatu treeneriga» (ühe Kanada ajakirjaniku määratlus), siis olümpiasportlased Venemaalt rivistavad suurüllatajate vastu korraliku suurtükiväe.
Ent intriig ja küsimused on meelierutavalt õhus.
Kas venelased on hoiatatud ega lange samasugusesse lõksu nagu Rootsi ja Kanada (kes jäid vastavalt kahe- ja kolmeväravalisse kaotusseisu)?
Kas Lake Placidi (USA koolipoisid nuhtlesid finaalis Nõukogude Liitu) ja Innsbrucki imede kõrval kirjutatakse ajalukku Pyeongchangi ime? Või on sakslased selle ime sõltumata finaali tulemusest juba kirjutanud? Tegelikult küllap vist.