:format(webp)/nginx/o/2018/02/08/7556275t1hb97c.jpg)
Eesti kiiruisutamise vaimne isa Väino Treiman ei näinud küll oma silmaga Saskia Alusalu suurepärast sõitu Pyeongchangi olümpiamängude ühisstardiga sõidu finaalis, kuid oli kunagise hoolealuse neljanda koha üle siiralt õnnelik: «Vägev. Vägev. Vägev. Ise ka ei usu, kuidas on võimalik jõuda nii kaugele, kui Eestis tingimusi selleks tegelikult ei ole.»
Alusalu ründas finaali ürpis algfaasis ning sõitis taktikalahingut pidanud konkurentidega sisse suure vahe – see tähendas, et eestlanna võitis kõik kolm vahefinišit ja kindlustas neljanda koha, kuid kulutatud energia ei jätnud võimalust kaasa lüüa medalite jagamises. Treiman usub, et taktika sai valitud õigesti: «Kuna ta ei ole sprinter ja grupifinišis on vaja sprinterivõimeid, siis ma usun, et ta võttis selle neljanda kohaga maksimumi.»
Kokkuvõttes nendib Treiman, et kiiruisutamine sai nende olümpiamängudega Eestis taas pildile tõstetud – ka Marten Liiv suutis oma põhidistantsil ehk 1000 meetris 17. kohaga seatud sihid ületada. «Me siin omakeskis arutasime, et 26. koht oleks Martenil oma tulemuse ära tegemine. Kui siin Erki Nool ütles, et sportlased peavad end olümpiamängudel ületama, siis mina ütleks, et meie uisutajad ikka kuhjaga ületasid,» sõnas treener.
Seega, Eesti kiiruisutamine on liikumas selgelt ülesmäge. Treiman selgitab, et ka kõige olulisem detail, uus treeningrada, on peagi olemas. «Kui Ants Antson omal ajal ei suutnudki Eestisse jäärada teha, siis nüüd on see Tallinnas peaaegu valmis. Suured tänud selle eest! Ovaal on valmis, torud sees … Kui oleme saanud üle koera, siis saame ka üle saba.»
Ja kui Pyeongchangi tulemustest innustunud uued Alusalud ja Liivid tulevad legendaarse treeneri uksele koputama? «Eks seda ole näha. Ma olen juba 65 ja üle kümne aasta võttis aega, et need sportlased tippu viia. Tuleb mõelda, kas järgmisele ringile minna. Aga Eesti kiiruisutamise huvides tuleb jätkata,» rääkis Treiman, hääles selge uhkusenoot.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/03/6619831t1hfd5d.jpg)