Mis eristab Saskia Alusalu kõigist teistest olümpial neljandana lõpetanud eestlastest?

Saskia Alusalu poolfinaalis. Foto: Tairo Lutter

Eesti spordiilmas ringleb lause: «Neljas koht on jama!» Selle autoriks oli Barcelona olümpiamängudel esimesena medalita jäänud epeevehkleja Kaido Kaaberma. Läbi aastate on olümpial neljanda koha teeninud kamaluga Eesti sportlasi ja selle nimekirjaga liitus täna ka Saskia Alusalu.

Kes on olümpial neljandaks jäänud või tulnud Eesti sportlased? Loetlegem!

• Maadleja Albert Kusnets (1924 Pariis, neli aasta hiljem võitis pronksi)
• Maadleja Osvald Käpp (1932 Los Angeles, 1928 olümpiavõitja)
• Maadleja Edgar Puusepp (1936 Berliin).
• Maadleja August Englas (1952 Helsingi)
• Kümnevõistleja Uno Palu (1956 Melbourne)
• Purjetaja Nikolai Poljakov NSVL paatkonna liikmena (1976 Montreal, Tallinnas toimunud Moskva OMi purjeregati hõbedamees)
• Purjetaja Aleksandr Zõbin NSVL paatkonna liikmena (1980 Moskva/Tallinn)
• Odaviskaja Heino Puuste (1980 Moskva)
• Sõudjad Priit Tasane - Roman Lutoškin paarisaerulises kahepaadis (1992 Barcelona)
• Vehkleja Kaido Kaaberma (1992 Barcelona)
• Kahevõistlejad Magnar Freimuth, Ago Markvardt ja Allar Levandi (viimase individuaalsest pronksivõidust möödub peagi 30 aastat) Eesti teatemeeskonnas (1994 Lillenhammer)
• Maadleja Valeri Nikitin (2000 Sydney)
• Sõudjad Tõnu Endrekson (nüüd Pekingi hõbeda- ja Rio pronksimees) ja Leonid Gulov paarisaaerulisel kahepaadil (2004 Ateena)
• Sõudjad Andrei Jämsä, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo paarisaerulisel neljapaadil (2012 London, Rios läks koha võrra paremini)
• Vehklejad Irina Embrich, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Kristina Kuusk Eesti naiskonnas (2016 Rio de Janeiro)
• Kettaheitja Martin Kupper (2016 Rio de Janeiro)
• Kiiruisutaja Saskia Alusalu (2018 Pyeongchang)

Mis teeb Alusalu neljanda koha aga kõigist teistest erinevaks? Enamasti on see pettumustvalmistav, sest tähendab esimesena medalilt välja jäämist. «Neljas koht on jama!»

Alusalu jaoks oli sellele kohale jäämine aga teadlik valik – eestlanna teadvustas endale, et lõpusprindis ta konkurentidele vastu ei saa ning kulutas energiat vahefinišeid võites. See tähendas kindlat neljandat kohta, aga kuna konkurendid ei korraldanud eestlanna selja taga massikukkumist, kaotas ta sellega võimaluse võidelda medalitele.