Küsimus perega veedetud aja kohta liigutas Alusalu telesaates pisarateni (2)

Kristjan Jaak Kangur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saskia Alusalu jõudis Eestisse.
Saskia Alusalu jõudis Eestisse. Foto: Sander Ilvest

ETV saate «Hommik Anuga» külaliseks oli täna kiiruisutaja Saskia Alusalu, kes tõi Eestile Pyeongchangi olümpiamängudelt mass-stardiga sõidus neljanda koha. Intervjuus, kus tuli kõige muu hulgas juttu välisest ilust, tohutust tööst ja kiiruisutamise omapärasest, jõudis kõige emotsionaalsem hetk kätte siis, kui saatejuht Anu Välba küsis Alusalult, kui palju ta kodust eemal viibides lähedastest puudust tunneb.

«See on... Ma ei oska seda sõnadesse panna, kui oluline see on. Ma küll ei näe neid väga tihti, aga ma alati tean, et mul on...» püüdis Alusalu pisaraid tagasi hoida. «Ükskõik mis juhtub, ma tean, et mul on koht, kuhu minna.»

«Praegu ma tõesti väga-väga naudin, et ma saan perega koos olla,» lisas ta väikese pausi järel. Aga treeningud? «Ikka olen juba käinud,» tunnistas Alusalu naerdes. «Eile käisin oma keskmise õega suusatamas. Ma pole vahepeal kolm aastat suusatanud, sest Eestis oli alati talv läbi, kui ma siia tagasi jõudsin. Aga see meenutas mulle täpselt lapsepõlve, kui ma üritasin neile samamoodi järele jõuda,» sõnas Alusalu.

Välba imestas seepeale, et Alusalu polnudki õdedest kiirem. «Muidugi ei olnud, nad on must seitse ja kümme aastat vanemad! Nad olid mulle väga suureks iidoliks. Keskmine õde oli väga suur professionaal meie Adavere rajal iluuiskudega kõige kiirem olemises. Ma alati mõtlesin, et mina ei saa ju kõige kiirem olla, sest mu suur õde on. Kuidas ma saan temast kiirem olla? Aga kuidagi ühel päeval sain...» rääkis Alusalu.

Nii olümpia ava- kui ka lõputseremoonial Eesti lippu kandnud Alusalu kirjeldas ka seda, mida talle tähendab Eesti esindamine. «Võib-olla oskan seda palju hiljem täpsemini kirjeldada, mida see on mulle tähendanud. Väikesest peale on Eesti ja kogu patriootlikkus mulle alati nii suure tähendusega olnud. Mäletan, kui kvalifitseerusin esimesele MMil ja see pani mind mõtlema, kui Eesti lippu vaatasin – et minu pärast ongi see siin,» meenutas Alusalu. 

«Kui olen hiljem teistelt sportlastelt küsinud, kas nad teavad, kus Eesti on, ja mulle on öeldud, et ma enne ei teadnud, aga sinu pärast vaatasin kaardi pealt järele, kus Eesti on – mul on selle pärast väga hea meel, et mul on mingi suurem missioon ka,» rääkis Alusalu. «See on suur auasi ja ma olen väga uhke, et ma olen eestlane!»

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles