Teismeline Libeeria vutikohtunik vilistab mänge legendi riietes ja lehvitab MM-finaali kollast kaarti

Isaac kannab Howard Webbi kingitud kohtunikuvormi ning lehvitab 2010. aasta MMi finaalis kasutusel olnud kollast kaarti. Foto: BBC Sport / Twitter

14-aastane libeerlane, ühe vanemaga vaesest perekonnast pärit Isaac Gborlee erineb märgatavalt teistest jalgpallihuvilistest. Tema iidoliks pole Cristiano Ronaldo ega Lionel Messi, vaid endine Inglismaa jalgpallikohtunik Howard Webb.

Isaaci elus on suur roll jalgpallitreeneril Timothy «Gapsi» Kromahil. Isaac oli üheksa-aastane, kui tema teed Gapsiga ristusid. Isaac jälgis, kuidas jalgpallurid valmistusid treeningmänguks. Kui Gapsi mängu alustuseks vilet puhus, hüppas Isaac püsti, haaras suvalise kaika ning hoidis seda nagu joonekohtunik.

«Kui pall mängust välja läks, siis tõstis ta kaika,» meenutas Gapsi esimesi kokkupuuteid noore jalgpallihuvilisega. Treener otsustas Isaaci tegemisi pingsamalt jälgida ning selgus, et nooruk reageeris igale märguandele. Pärast treeningut kutsus Gapsi ta endaga vestlema, küsis lapse nime ning Isaac näitas muuhulgas ka piirkonda, kus ta elab.

Seejärel küsis Gapsi midagi sellist, mis lõi Isaaci rivist välja. «Kus on su isa?» küsimuse peale hakkas ta nutma. Tema isa polnud enam elavate kirjas ning lapse eest kandis hoolt invaliidist ema, kes ei saanud kõndida järjest isegi viit minutit.

Gapsi kutsus Isaaci järgmisel päeval toimuvale treeningule, kuhu viimane ka ilmus. «Mees, keda näete, on alates tänasest teie pealik,» sõnas Gapsi treeningrühmale. «Kui keegi teda ei austa, siis te ei austa ka mind. Peate teda kuulama. Vastasel juhul te pole enam selle meeskonna liikmed.»

Treener nägi, et Isaac on aja jooksul muutunud paremaks, seetõttu andis ta talle õiguse vilistada täiskasvanute kohtumist. «Ütlesin ka mängijatele, et las väike laps harjutab,» selgitas Gapsi, kuid seda ei kiidetud heaks. «Miks, Gapsi? Mida teab väike poiss kohtunikutööst?» vastati treenerile. Lõpuks mängijad siiski nõustusid ning Isaacile anti tõestamiseks kümme minutit.

Pärast kümneminutilist mängu peatas Gapsi treeningu ning andis vile järgmisele kohtunikule, kuid mängijad muutusid vihaseks. Nad nägid Isaaci potentsiaali – poiss oli hea kohtunik. Seejärel algas Isaaci tähelend: suured mängud eesotsas keskkooli kohtumistega. Teda prooviti registreerida Libeeria jalgpalliliitu, kuid vanusepiirangu tõttu peab noorkohtunik litsentsi veel neli aastat ootama.  

Howard Webb 2010. aasta MMi finaalis. Foto: DYLAN MARTINEZ/REUTERS

Suurbritannia raadioajakirjanik Adrian Chiles, kes selle looga põhjalikult tutvus, võttis ühendust Isaaci iidoliga ning rääkis talle üksikasjalikult poisi tegemistest. «See on hämmastav lugu ning ma olin päris liigutatud,» vastas inglasest jalgpallikohtunik Webb, kes ei suutnud uskuda, et Lääne-Aafrikas on keegi Isaaci-sugune temast midagi kuulnud.

Webb, kes töötab praegu Ameerika Ühendriikides, saatis jõulude ajal Isaacile kingipaki, mis sisaldas kohtunikuvormi, raamatut ja kollast kaarti, mida ta kasutas 2010. aasta maailmameistrivõistluste finaalmängus. Isaac lubas, et kui tal avaneb kunagi võimalus Webbiga kohtuda, siis tänab teda kingituste eest ning küsib mõningaid nõuandeid jalgpallireeglite kohta.