Kodusel MMil hõbeda võitnud Merle Liivand: ma ei tunne oma näppe!

Viljar Voog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kui Tallinnas Admiraliteedi basseinis toimuva taliujumise MMi esimesel päeval sai USAs ujumistreenerina töötav Merle Liivand 100 meetri rinnulidistantsil oma klassis alles viienda koha, siis täna tuli vigadeparandus. Kaks korda pikemal maal oli eestlanna pikalt võistluse liider, kuid pidi lõpuks leppima hõbemedaliga. Olgu mainitud, et teised tublid ujujad on juba kodumaale jätnud ka mitu MM-tiitlit.

«Tahe oli suur, jonnakus oli suur, aga ma tulin alles neli päeva tagasi Floridast, kus ma igapäevaselt elan,» rääkis Liivand, et külmaga aklimatiseerumine nõudis oma aja. «Aga ma tahtsin väga Eestile medali tuua. See on nüüd tehtud. Ja ma ei tunne oma näppe,» nentis tünnisaunas soojenenud Liivand.

Et kolm minutit jääkülmas vees ujumine pole mingi naljaasi, jääb intervjuu sel hetkel katki ja pingutusest värisev Liivand läheb soojenema ehtsasse sauna. 20 minutit hiljem tuleb lõdiseva sportlase asemel sealt välja naeratav medaliomanik.

«Ekstreemsust on siin nii palju, et see paneb tahtma paremini ujuma. Tavabasseinis sa saad ikka veel kuidagi mängida ja valid, millal energiat kulutada, aga siin on nii, et kui kõik ikka külmast kangeks tõmbab, siis ei pinguta sa enam midagi,» rääkis oma pikimast distantsist Liivand, kes tuleb reedel ja laupäeval starti veel ka 25 ja 50 meetri rinnuliujumises.

Seega on taliujumise võti võimalikult kiiresti alustada, enne kui külm jõuab ära võtta? Esimest korda ala proovinud Liivand selgitab, et nii päris asjad ei käi: «Mulle öeldi enne 200 meetrit, et kui siin liiga kiiresti alustad, siis sa tõmbad ennast liiga kinni, see oleks kopsudele šokk ja võib tulla astmaatakk.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles