17. märts 2018, 10:21

Mart Soidro: lähiaastatel keeratakse kümnevõistluse kõigi aegade edetabel kummuli

Seitsmevõistluse MM-pronks Maicel Uibo.
FOTO: HANNAH MCKAY/Reuters/Scanpix

Sellest pole palju aega tagasi, kui kadunud Lembitu Kuuse tavatses murdmaasuusatamise maailmakarikaetappide ajal televaatajaid informeerida, et «meie meeste vahel käib tihe rebimine». Võitlus käis siis põhiliselt selle nimel, kes on sees (loe: punktikohal) ja kes väljas (31. kohast alates).

Tellijale

Murdmaasuusatamisel ma hetkel rohkem ei peatuks – pole nagu põhjust –, küll aga meie teisel traditsioonilisel alal, kümnevõistlusel. Parandatagu mind, kui ma eksin, aga see on vist ainus spordiala, mis pole viimase seitsmekümne aasta jooksul kordagi madalseisus olnud. Neist nelikümmend esimest aastat möödusid Fred Kudu (1917–1988) kaitsva tiiva all.

Heino Lipu (1922–2006) puhul võime üksnes aimata, mis värvi medalitega ta Londoni ja Helsingi olümpiamängudelt koju oleks tulnud. Melbourne’is tuli Uno Palu (1933) neljandaks ja kaks aastat hiljem Euroopa meistrivõistlustel võitis hõbemedali. Rein Aun (1940–1995) võitis Tokyo olümpiamängudel hõbemedali ja püstitas 18. juulil 1968. aastal Tartus 4387 punktiga maailmarekordi viievõistluses. Imetlege tema hirmsat seeriat: kaugushüpe 7.33; odavise 72.26; 200 meetrit 21,9; kettaheide 50.06; 1500 meetrit 4.34,5.