Võitlus petturitega muudab Transi elu kibedaks

Kui Narva Transi väidetav seotus kihlveopettustega leiab kinnitust, võib siniseid särke kandev meeskond siinselt jalgpallikaardilt kaduda. Foto: Raigo Pajula

Maailma ja Euroopa jalgpallijuhtide algatatud ristiretk kihlveopetturitega võitlemiseks võib viia selleni, et juba pikka aega kahtlustatavate ringi kuulunud Narva Transi süü saab tõestatud.
 

Kihlveopetturitega peetava võitluse kesine tõhusus on jalgpallis juba aastaid üheks peamiseks probleemiks – tihti jääb patustajate ametlikult süüdi tunnistamine ja karistamine selle taha, et juhtumeid on juriidiliselt väga raske tõestada. Nüüd on aga loodud uus programm, mis kaasab lahendamisse ka politseiasutused.

Rahvusvahelise Jalgpalliliidu (FIFA) ja Interpoli koostöös valmiva programmi tarbeks investeeritakse järgmise kahe aastaga kaheksa miljonit eurot. Süsteem ise hõlmab aga kogu maailma jalgpalli.

Eesti klubidest on seoses kahtlaste tulemuste ja panustamistega tekkinud kõige rohkem küsimusi Narva Transi ümber. Mullu anti piirilinna meeskonnale selge hoiatus – veel üks seotus kokkuleppemängudega ja klubi kuulub likvideerimisele.

Paraku on kahtlusi tekitanud ka mõned nende tänavused mängud. 23. aprillil kaotas Trans Narvas Florale 0:2. Pärast mängu lõppu laekus aga mängudele panustamist jälgivalt Bet­radarilt info, et selle kohtumise peale on tehtud kahtlaseid panuseid.

Selle nädala teisipäeval kohtusid samad meeskonnad uuesti ja seekord kaotas Trans 0:3. Seejuures väidavad mängu näinud inimesed, et Trans tegutses kaitses silmapaistvalt lohakalt.

Usaldusväärsed allikad on Postimehele väitnud, et kahtlast tulemust üritati sepistada ka karikasarja poolfinaalis Sillamäega, kuid tänu varajasele sekkumisele hoiti mahhinatsioon ära.

Uus süsteem annab Transiga seotud juhtumitega tegelemisel ohjad rahvusvaheliste jalgpallijuhtide kätte. Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak loodab, et see võimaldab petturid kiiresti süüdi mõista.

«Mõistagi tuleb seda teha vettpidavate tõenditega – vastasel korral juhtub nii, nagu Läti alaliiduga, kes paar aastat tagasi eemaldas Dinaburgi, kuid kuna neil polnud tõendeid, siis olid nad sunnitud sõlmima spordi arbitraažikohtus kokkuleppe, millega petturid said oma tegevust uue klubi sildi all jätkata. Olukord ei muutunud ja probleemist lahti ei saadud,» rääkis Pohlak.

Petturite tabamist raskendab asjaolu, et need kuriteod on rahvusvahelised.

«Nägime Eesti-Bulgaaria mängu puhul, kuidas kohtumine peeti Türgis, kohtunikud olid Ungarist, mängu korraldajad Singapurist, panused tehti rahvusvahelistes kontorites,» märkis Pohlak. «Interpoli kaasamisega ja UEFA uue strateegiaga on astutud olulised sammud.»

Viimase paari kuu jooksul on FIFA ja UEFA kõrval ka Rahvusvaheline Olümpiakomitee ja Euroopa Komisjon pidanud mitu kõrgetasemelist kohtumist, kus on kihlveopettuste probleemiga tegeletud.

Lihtsaid lahendusi siiski pole, seda enam, et tihti on ebaaus panustamine seotud organiseeritud kuritegevusega. Ühe juhtumi korral võivad mängus olla miljonid eurod ja pettuste kavandajad kasutavad kaasosaliste värbamiseks kriminaalsest maailmast tuntud võtteid – inimeste kohta tehakse täpne taustauuring, mille abil üritatakse leida nende nõrku kohti ja neid šantažeerida.

Kaasosalistele lubatakse helget tulevikku ja palju raha kohe kätte, kuid mõistagi on lubadused katteta ning kui keegi petturitele sõrme annab, võetakse ka käsi – saatanlikust võrgust on väga raske välja rabeleda. Tegemist on karmi maailmaga, sellele viitavad ka pettustega seoses toimunud vägivallajuhtumid.

Saksamaal Bochumis aset leidva, seni ühe kõlavama kihlveopettusega seotud kohtuprotsessi raames tuli välja, et Euroopas aastas toimuvast 33 000 mängust, mida jälgitakse, on pettusekahtluse all ligi 300.

Maailmas tegutseb üle 300 legaalse kihlveokontori, mille aastane käive on üle 500 miljardi euro – võrdluseks: Eesti riigi ühe aasta eelarve on vaid ligi kuus miljardit.