/nginx/o/2018/04/01/7741621t1h4d4d.jpg)
Viimati 2011. aastal Lahti MK-etapil kahevõistluses rajale läinud Kaarel Nurmsalu mõtles selle nädalavahetuse eel, et kui juba Eesti meistrivõistlustel võistelda, siis tuleb minna täispangale. Laupäeval suusahüpetes neljanda koha saanud Nurmsalu otsustas võistelda ka kahevõistluses ning medal jäi minuti kaugusele.
«Loogiline nädalavahetus oli. Kõik, kes mind võitma pidid, tegid seda. Ja need, kes ei pidanud võitma, ei võitnudki. Mõlemal korral olin suhteliselt loogilise koha peal,» rääkis Nurmsalu Postimehele.
«Mulle öeldi enne võistlust: «Mis sa teed? Ära mängi lolli! Pole vaja seda teha!» Ega see võistlemine pole lihtsamate killast, esiteks pead olema hüppemäel vormis ja murdmaarajal on see 10 kilomeetrit ikka korralik nätakas. Aga ma tahtsin proovida. Kes teab, kas ma teen seda uuesti. Äkki tõesti.»
Kõigepealt 2014. aastal rahapuuduse tõttu karjääri lõpetanud Nurmsalu naasis tippsporti 2017. aastal, ent tagasitulek jäi terviseprobleemide tõttu üürikeseks. Praegu töötab Nurmsalu ehitustarvete firma Ramirendi müügijuhina, ent pole sporditegemist jätnud, mängides harrastajate tasemel Lääne-Virumaal korvpalli. Eesti meistrivõistlusteks valmistus ta omasoodu, tehes kümmekond treeninghüpet.
«Praegu on lõpetamisest nii vähe möödas, et mingi vana rasv eksisteerib ja mida aasta edasi, seda vähem seda veel on. Ega ma kehaliselt vormist välja ei lähe, aga 14 kilogrammi suusahüppaja ülekaalu on põlvedele ikka valus koormus.»
Koduvõistlustel oli hüpete järel Nurmsalu 121 punktiga teine, kaotades suusarajale minnes hüpped võitnud Kevin Maltsevile pelgalt 10 sekundiga. Tagantpoolt tuli aga jälitajate armaada – kahevõistlejad Karl-August Tiirmaa, Kail Piho ja Han Hendrik Piho. Eesti parim kahevõistleja Kristjan Ilves täna väikese haiguse tõttu starti ei tulnud.
«Enne võistlust arvasin, et kui tahaks esikolmikusse sõita, siis peaks Pihodel kolme ja poole minutiga eest ära hüppama. Aga see on ikka päris karm,» selgitas Nurmsalu, kes tegi meistrivõistluste eel paar kergemat hüppetreeningut. Suusakilomeetreid oli aga endisel sportlasel kukrus võimsalt – tervelt 300.
«Oleks ma ikka 30 kilomeetri pealt läinud, oleks konkreetne haamer olnud. Sõitsin nii nagu torust tuli, aga otsest kokkukukkumist ka polnud. Võib-olla viimase ringi esimesel tõusul oli veidi raske, aga jõudsin lõpuni sõita,» selgitas Nurmsalu.
/nginx/o/2018/04/01/7741551t1hf485.jpg)
Finišis kaotas Nurmsalu Pihodele 56 sekundiga. Viies oli Kristjan Ilvese noorem vend Andreas.
Eesti talialade meistrivõistlused näitasid aga huvitavat tendentsi – veteransportlased võivad noortele veel korralikku konkurentsi pakkuda. 26-aastasele Nurmsalule lisaks oli laskesuusatamise Eesti meistrivõistlustel noorematele pinnuks silmas 34-aastane Eveli Saue, kes sai hõbemedali. Näitab see Eesti nõrka taset või on endised sportlased lihtsalt liiga tugevad?
«Pole ma teab, mis nii tugev enam, aga ma oleks tõesti oodanud noortest kedagi, kes võinuks esile kerkida ja mulle varba peale astuda,» arutleb Nurmsalu. «Nii ühel kui teisel alal oleks võinud hirmutada, kere peale anda, aga sellist asja otseselt polnud. Võib-olla on nad veel liiga noored.»
/nginx/o/2018/04/01/7741623t1hc14f.jpg)
Samas nägi endine suusahüppaja ka positiivset kui olümpiasportlased Artti Aigro (hüpped 100 m ja 97,5 m, kokku 266 punkti), Kevin Maltsev (95 m ja 97,5 m, 256 p) ja Martti Nõmme (95 m ja 96 m, 252,5 p) moodustasid esikolmiku, suutes hüpata ka teises voorus korralikke hüppeid.
«Neil jääb puudu teise hüppe praktikast – eilegi näitas Maltsev teises voorus head hüpet, aga rahvusvahelistel võistlustel saavad nad seda kogemust harva Eile mõtlesin, et suusahüppajatel oleks just rohkem vaja selliseid koduvõistlusi. Teevad näiteks laagri ja võistluse ning auhinnad on ka väljas – esikoht saab 1,5 liitrise, teine liitrise, kolmas pooleliitrise veepudeli.»
:format(webp)/nginx/o/2017/05/02/6616895t1hd109.jpg)