/nginx/o/2018/04/02/7745657t1h3f15.jpg)
Sotši olümiamängude suusahüppekeskuse rajamise eest vastutanud Ahmed Bilalov on maapaos. Kus täpselt, ei tea keegi. Bilalov peab end varjama maailma ühe mõjuvõimsama inimese, Venemaa presidendi Vladimir Putini eest – või vähemalt nii ta ise arvab. Just Putin olevat selle taga, et Bilalovit üritati mürgitada.
Keerulise loo juured ulatuvad enam kui nelja aasta taha, kirjutab Iltalehti. Just siis peeti Sotši taliolümpiamängud, kus Venemaa võitis kulda ja karda. Tänaseks teame, et eduni jõuti valemängu toel. Juba enne mängude toimumist jõudis avalikkuse ette aga video, kus Putin saabus uurima, miks on Gorki suusahüppekeskus läinud maksma lubatust kordades enam.
Mägedekompleksi maksumuseks kujunes lõpuks 194 miljonit eurot. Seda oli «mõnevõrra» rohkem kui algseks eelarveks plaanitud 29 miljonit. Enamgi veel, tänasel päeval vajub keskus sõna otseses mõttes unustusse: mäed ehitati korralikult toestamata nõlvale ning need on neli aastat hiljem sealt orgu varisemas.
Bilalov lasi Venemaalt jalga õige pea pärast Putini eelmainitud külaskäiku Krasnaja Poljanasse. Sotši mängudeni jäi sel hetkel aasta. Putini ja asepeaministri Dmitri Kozaki järgnev dialoog on tänaseks saavutanud legendaarse staatuse.
- «Projekt on veninud kaks aastat üle aja. Mis põhjusel?» nõudis Putin aru.
- «Süüdi on Krasnaja Poljana keskuse juhataja ebakompetentsus,» püüdis Kozak vastutust endalt kõrvale veeretada.
- «Ja kes see oli?»
- «Seltsimees Bilalov.»
- «Millega seltsimees Bilalov praegu tegeleb?»
- «Juhib Põhja-Kaukaasiasse kuurortide rajamist.»
- «Ja millega veel?»
- «Ei tea.»
- «Mis ametit Bilalov praegu peab?»
- «Ta on meie olümpiakomitee asepresident,» hõikas keegi kõrvalt.
- «Bilalov on asepresident? Nii et olümpiakomitee asepresident peab sellist asja edukaks ehitustegevuseks... Kas kulud on kasvanud?»
- «Algul oli eelarve 1,2 miljonit rubla.»
- «Ja see suurenes?»
- «Jah, nüüd on 8 miljonit.»
- «Väga hea, tublisti töötate,» teatas Putin seepeale sarkastilisel toonil.
Mis järgnes, oli etteaimatav – Putin vabastas Bilalovi kõigist ametitest. Lisandusid süüdistused korruptsioonis.
2013. aastal väitis Bilalov koguni, et teda üritati aasta varem mürgitada. «Arstid ütlesid, et elavhõbeda kogus mu organismis on kasvanud. Varem ei tahtnud ma sellest rääkida, aga nüüd hakkas ajakirjandus sel teemal rääkima,» sõnas Bilalov, kes uskus, et talle manustati mürki tema Moskva kontoris. Väidetavalt tundis ta end seal viibides halvasti ja kutsus endale isegi kiirabi.
Portaal Gazeta.ru hankis seepeale Saksamaalt Bilalovi arstliku läbivaatuse dokumendid ja need näitasid tõepoolest, et tema organismis oli elavhõbeda tase neljakordne. «Ma ei taha kedagi süüdistada, sest ma ju ei tea, kuidas elavhõbe mu kontorisse sattus. Räägin Moskvasse naastes ametivõimudega,» lubas Bilalov.
Kuid olümpia-aastal ei soovinud ta juhtunut enam kuidagi kommenteerida ning lihtsalt kadus pildilt. Kaks aastat tagasi teatas Venemaa ajakirjandus, et meest otsitakse endiselt taga. Bilalovi suhtes on välja antud ülemaailmne vahistamiskäsk, ent otsingud Suurbritannias ja USAs pole tulemusi andnud.
Sotši hüppemägede kompleks sai olümpia ajaks valmis ja nägi suurepärane välja. Ometigi pole seal pärast olümpiat peetud ainsatki suusahüpete ega kahevõistluse MK-etappi. Arhitekt ja hüppemägesid ehitanud Pentti Värälä kommenteeris olümpia ajal Iltalehtile, et 194 miljonist võiks võtta vaid kümnendiku ja selle eest saaks püsti panna suurepärase võistluskeskuse. Näiteks Holmenkolleni uus kompleks maksis 51 miljonit eurot, ent seal kulus suurem osa rahast tuulepüüdja ja publikule mõeldud tribüünide ehitamiseks.
Sotšis peeti esimene MK-sarja etapp juba 2012. aastal, ent enne seda ilmnesid tõsised probleemid. Maandumisnõlv ja selle kõrval kulgenud tee vajusid, täheldati isegi tornide liikumist ja maalihetest ei maksnud rääkidagi.
Mägede ehituse eest vastutas Ahmed Bilalovi venna firma, kuid selgus, et korralik pinnaseuuring oli kas tegemata jäetud või siis oli selle tulemusi lihtsalt ignoreeritud. Professionaalsust nappis igas vallas. Hüppemäe profiili eest vastutanud norralane Torgeir Nordby rääkis hiljem Väraläle, et keegi ei teadnud mitte millestki midagi. Samuti ehitusega seotud Peter Fedini sõnul üritati kõike teha lihtsalt liiga kiiresti.
«Nad pidanuks valima parema pinnasega koha ja kaasama eksperte,» sõnas Fedin. Värälä meelest põhjustas mägede vajumise libe kivim, millele laotud muld aluspinnaga lihtsalt ei nakkunud. «Ning kui ka vee äravoolukanalid ehitati halvasti, ei voolanud vesi korralikult minema ning savimass hakkas libisema,» selgitas ta.
Ehkki hüppekeskus on jäetud saatuse meelevalda, läheb olümpiaks ehitatud Krasnaja Poljana suusakeskusel muus osas hästi. Tegu on tänaselgi päeval Venemaa ühe menukama talikuurortiga, samuti käivad seal suurvõistlusteks valmistumas Venemaa sportlased.
Kus aga puhkab ja milleks valmistub Bilalov? Seda ei tea jätkuvalt mitte keegi.
Allikad: Iltalehti, Interfax, Gazeta.ru, Theguardian.com