Eesti laskesuusatamise liidu juhatus otsustas senisele peatreenerile Ilkka Luttunenile uut lepingut mitte pakkuda. Nagu selgub, pole siiski sugugi välistatud, et soomlane aitab Maarjamaa laskesuusatajaid ka tuleval hooajal.
Uue lepinguta jäänud Luttunen: mitmed koondislased soovivad, et jätkaksin nende treenerina
«Miks ma siis rääkida ei saa! Puhastan just katust lumest, aga teen väikese pausi. Räägime!» vastab Eesti laskesuusatajaid kahel aastal juhendanud Luttunen heatahtlikult Postimehe soomekeelsele intervjuusoovile.
Siira usutluse käigus on selgelt tunda, kui väga soovinuks Luttunen poolelijäänud protsessi jätkata, kuigi pettumust ta vähemalt avalikult ei tunnista.
Ilkka, kas alaliidu hiljutine otsus tuli teile üllatusena?
Ei tulnud. Minuvanune inimene tunnetab õhustikku päris hästi ja saab aru, mida mõeldakse. Seda suunda oli tunda juba hooaja ajal. Kui otsusest kuulsin, mõtlesin isekeskis paar päeva. Tulemustest ei piisa alati. Näiteks Jyväskylä JYP (Robert Rooba koduklubi – toim.) võitis tänavu esimese Soome hokiklubina Meistrite liiga ja oli SM-liiga põhiturniiril neljas, aga peatreener lasti ikkagi lahti. Elu on selline. Mind ootavad ees uued väljakutsed.
Kuidas otsusesse suhtute? Oli see suur pettumus, et teile uut lepingut ei pakutud?
Sellist sõna nagu «pettumus» minu sõnavarast ei leia. Olen üdini optimistlik inimene, kes mõtleb elust alati positiivselt.
Ma ei leidnud ühtegi põhjust, miks ma ei oleks võinud peatreenerina jätkata. Soome koondise endine peatreener Antti Leppävuori ütleb, et vastupidavusaladel on treeneril vaja kahte kuni nelja aastat, et esimesed tulemused hakkaksid tulema. Ja see on minimaalne aeg. Lisaks peab olema teatud arv piisaval tasemel sportlasi, kellega tööd teha. Võrdleme kasvõi Eesti ja Soome laskesuusatamist. Eestil oli meeste seas neli MK-tasemega atleeti, kuid Kauri (Kõiv) haiguse tõttu tegime tänavu tööd sisuliselt vaid kolme sportlasega (Roland Lessing, Kalev Ermits ja Rene Zahkna). Võrdluseks, möödunud nädalal osales Soome meistrivõistlustel 40 meeslaskesuusatajat. Suurriikidest rääkimata – Norras jääb Ole-Einar Björndalen MK-sarja 16. kohaga koondisest välja. Kui suur on tõenäosus, et nii väikese valiku hulgast, nagu Eestil on, tuleb olümpiavõitja? Seda saab igaüks ise mõelda ja otsustada. Kõigist lihtsalt ei tule olümpiavõitjaid.
Kuidas te koondise tulemusi ise hindate?
Tulemused läksid selgelt paremaks, see on fakt. Tänavu jõudsid Eesti laskesuusatajad 14 korral punktikohale ehk 40 parema hulka, mullu teenis punkte vaid Kauri Kõiv. Ja sedagi vaid korra. Tänavuse hooaja parimaks tulemuseks osutus Kalev Ermitsa 14. koht Prantsusmaal sprindis, seejuures esikuuiku kohast lahutas teda alla kümne sekundi.
Eesti laskesuusatamise murelapseks peetakse jätkuvalt sõidukiirust, eriti just selle stabiilsust. Seda tõestas ilmekalt ka Ermits, kelle tempo kõikus meeletult.
Kalevi puhul oli eriti hea juba see, et ta pärast eelmist, täielikult haiguse nahka läinud hooaega üldse oma elu parimale tasemele kerkis. Ka seda ei pruukinud kõik nii täpselt jälgida, et eelmisel hooajal olid näiteks meie tüdrukud oma sõiduaegadega alati kümne viimase seas. Tänavu jõudsid aga Johanna (Talihärm) ja Meril (Beilmann) punktidele ning Tuuli (Tomingas) ja Regina (Oja) jälitussõitudesse. Edasiminek on selge.
Kas teie koostöö Eesti laskesuusatajatega on järgmist hooaega silmas pidades välistatud või on veel mingeid variante?
Pean hetkel läbirääkimisi mitmete Eesti koondislastega, kes soovivad, et ma jätkaksin nende personaalse treenerina. Sellised palved on mulle südamesse läinud. (Sportlaste nimesid ei soostu Luttunen veel avalikustama.)
Mul pole Eesti laskesuusatamise liidu ees mingit vimma. Kui mõni minu eestlasest hoolealune peaks järgmisel hooajal sõitma MK-sarjas näiteks 16 parema sekka, ei vibuta ma alaliidu suunas rusikat. Mul olid kaks väga toredat aastat Eesti koondises.
Ilkka Luttunen.
TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS
Aivar Nigol
Eesti laskesuusatamise liidu juhatuse esimees
«Tänases Eesti Päevalehes ilmunud loost võis jääda mulje, et küsimus oli Ilkka jätkamises või mitte jätkamises. Vastupidi, olümpiatsükli lepingud kehtisid selle kevadeni. Uue tsükli puhul on mõistlik ja loomulik, et vaadatakse, kuidas edasi minna. Ettepanek oligi see, et vaadata treenerite osas ringi kodumaal. Meie nägemuse kohaselt võiks peatreenerina jätkata Indrek Tobreluts. Nüüd tuleb vaadata, kes tema abilised võiksid olla.
Kindlasti pole praegu veel õige aeg öelda, kuidas alaliit Luttuneni tööga rahule jäi. Alles kevadisel üldkogul tehakse põhjalikumaid analüüse. Seal kuulatakse kõigi seisukohad ära.»