Renee Teppan: isegi treener oli mind esimest korda kiitnud, kuigi me pole parimad sõbrad

Renee Teppan (number 12) on otsuse teinud: järgmisel hooajal ta enam teist viiulit mängida ei soovi. Foto: Trentino Volley

Renee Teppan on kasutanud oma võimalused Euroopa tippvõrkpallis tänavu kenasti ära. Järjekordse kinnituse andis sellele eilne Meistrite liiga kohtumine kahe Itaalia suurklubi Trentino ja Civitanova Lube vahel.

Teppani koduklubi Trentino kaotas küll tasavägise avakohtumise võõrsil 1:3, ent meie mehe esituse üle pole põhjust nuriseda. Vastupidi, Eesti koondise 24-aastane diagonaalründaja tõi 17 punkti ja oli efektiivsuselt kogu kohtumise paremuselt teine mees pluss 11-ga. Kordusmäng, kus selgub maailma tugevaimas sarjas poolfinaali pääseja, peetakse tuleval kolmapäeval Trentino koduõuel.

Postimees vestles Teppaniga täna pärastlõunal, et uurida eilse mängu, aga ka palju muu kohta.

Renee, pääsesid mängu esimeses geimis, kui Itaalia koondise põhidiagonaal Luca Vettori vigastada sai. Mis tal täpsemalt juhtus?

Lucal oli seljaga probleeme. Ta ei saanud hüpata enam.

Nagu mäng ja statistika näitavad, õnnestus sul süllekukkunud kingitus imeliselt ära kasutada.

Ma ütleksin pigem, et ju siis kuskil kompenseeritakse midagi, mis on ebaõiglaselt jäänud kätte saamata. Jään jätkuvalt kindlaks oma sõnadele: vääriksin rohkem mänguaega. Ja seda mitte üksikute heade soorituste, vaid ka stabiilsuse eest. Olen pingutanud nii treeningutel kui ka muul ajal maksimaalselt ning kui mängu olen pääsenud, siis pole usaldust ka kuritarvitanud.

Kas eilne mäng oli su esitust ja mängu kaalu arvestades üks senise karjääri erilisemaid?

Võib-olla oli küll. Ütleme nii, et see oli üks väheseid mänge, kus mind ei torgitud. Siiani olen pea iga kord pidanud taktikaliste vahetuste tõttu mitu korda justkui uuesti mängu sulanduma, aga seekord lasti rahulikult tegutseda. 

Kuidas koostöö Itaalia koondise tähe, sidemängija Simone Gianelliga sujub?

Ega see koostöö just suurepärane ole, sest minu mäng erineb Vettori omast väga palju. Gianelli on harjunud talle tõstma väga kiireid palle, mina aga tahaksin rohkem oma võimu kasutada. Probleem ongi see, et Gianelli pole minu käe järgi sätitud. Kopromiss on vähemalt see, et ta tõstab mulle natuke kõrgemaid ja aeglasemaid palle. Siis saan rahulikult oma kõrgustel löögid ära teha.

Kas pärast mängu kiita ka said või kaotuse järel sellist asja oodata ei maksa?

Eks ikka pandi käsi pihku. Kuskil isegi oli treener (Angelo Lorenzetti) kuuldavasti mind kiitnud. Esimest korda. Varem pole ta seda teinud. Pole saladus, et meievahelised suhted on keerulised. Parimad sõbrad me pole, aga eks karakterid ongi erinevad ja kõik ei klapi kõigiga.

Sõnasid mõnda aega tagasi, et Trentinos sa karjääri ei jätka. Kuhu poole vaatad?

Ka hooaja käigus on normaalseid pakkumisi tulnud, aga tundsin, et olen siin lõpuks natukenegi usaldust teeninud ja võin tähtsates mängudes saada võimaluse end näidata. Järgmise hooaja osas on selge nii palju, et Itaalias ei jätka ma ka mõnes teises klubides. Põhjus on lihtne: neli siinset suurklubi on meeskonna juba sisuliselt ära komplekteeritud, lihtsalt avalikkusele ei räägita sellest enne hooaja lõppu. Mina aga tahan järgmisel hooajal kindlasti põhidiagonaal olla, aga need kohad on Itaalia tippklubides juba hõivatud. 

Eks ma vaata ikkagi Euroopa tugevamate liigade suunas. Poola... Türgis on mitu suurklubi... Miks mitte ka Venemaa, kuhu poole pole Eesti noorem generatsioon üldse vaadanud, kuigi mingit kultuurišokki eestlasele sealsed olud ju ei pakuks. Ka keelebarjääri poleks, sest me kõik oleme koolis natuke tutvust teinud vene keelega. 

Eesmärk on seega igal juhul esimeseks diagonaaliks saada?

Jah, Itaalias oldud aeg on tulnud mulle kindlasti kasuks, aga see viskab ikkagi üle, kui teine number oled. Ütlen ausalt, et ka palk määrab seekord mu otsust omajagu. Siiani olen kõik neli välismaal veedetud aastat valinud klubi puhtalt selle järgi, mis on mu arengule kõige kasulikum olnud, aga lõputult sedasi ei saa. Pean ka sporti panustatud aega tagasi teenima hakkama. Kui ma suvel esimese diagonaali kohta ei leia omale mõnes tugevas klubis, peab mul mängijateturul ikka väga halvasti minema. Pean siis ise väga lollilt tegutsema.

Tuleme tagasi alguse juurde. Kordusmäng Lubega peetakse tuleval kolmapäeval Trentinos. Kui head on teie šansid, et see duell enda kasuks pöörata?

Hooaja alguses olime me neist kindlalt kehvemad. Isegi talvel Itaalia karika ajal polnud me Lube ja Modenaga samal tasemel. Aga nüüd oleme kuidagi enesekindlamad. Ei põe enam, kui teiste Itaalia tippudega mängime. See pole suusoojaks öeldud, et Itaalias on neli tippklubi. Nii ongi. Mängu oli eile kõvasti. Kolmandas geimis andsime eduseisul kolme serviveaga initsiatiivi käest ja sinna see mäng paljuski ka läks. Koduväljaku eelis on siinmail suur ja loodetavasti suudame selle ära kasutada.

Lõpetuseks, kuu aja pärast ootab ees taas koondisesuvi. Kas sa ootad seda aega põnevusega?

Muidugi! See on kõige erilisem punt, kus ma kunagi olen mänginud. Seal on kõik ühise eesmärgi eest väljas, pole vahet, kes mängib ja kes on varus. Osad vennad võiks passi vaadates juba ammu olla loobunud koondise esindamisest, aga ikka tullakse ja tehakse. Oma vabast ajast.