Avo Keel torises oma ründemängijaga: nii kui vahetuse lipikut nägi, hakkas realiseerima

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Võrkpalli Eesti meistrivõistluste poolfinaalseeria avamängus üllatasBalti liiga finaalturniirilt eemale jäänud Tartu võõral väljakul 3:1 (24:26, 25:19, 25:19, 25:21) võiduga Pärnut. Kaotajate peatreener Avo Keel ohkas mängujärgses intervjuus, et 

«Tehke volley.ee kodulehekülg lahti, tehke statistika lahti. Servi vastuvõtt: Tartul ei olnud nelja geimi jooksul tapvat servi, mis oleks visuaalselt tõeliselt hea tundunud. Neljast kuueni, rohkem küll ei luba. Aga kui on ühel vastuvõtjal vastuvõtt alla 30 protsendi, no millest me räägime. Ja teame ju, keda otsitakse,» alustas Keel.

«Pluss rünnakuefektiivsus sinna juurde. Nurgaründaja ja diagonaal selgelt ansamblist väljas, diagonaali vahetust juba mõtlesin teha, aga siis hakkas äkki ründama. Ründas 60% efektiivsusega, panin lipiku ära, lõpuks vaatan ikka, et 35. See ei ole diagonaali töö. Ühel nurgaründajal efektiivsus alla 30%: nii ei saa mänge võita, pole midagi teha,» rääkis Keel nimesid nimetamata, kuid pidades silmas diagonaali Robert Juhnevicit ja nurgaründajat Märt Tammearu.

Mida oli Keelel 17-aastase Tammearu kohta veel öelda? «Tähendab, kui teie, ajakirjanikud hakkate rääkima või kirjutama... ei saa nii olla, et üks mees mängib ühe ja siis äkki teise mängu ka, ja siis kuu aega enam ei mängi. Kuu aja pärast tuleb järgmine hea mäng ja asjad on korras? Ei ole need asjad nii lihtsad. Noor mees on tubli mees, püüab, teeb, ta on väga hea mängija treenerile, aga ei saa nii olla, et... kuidas ütelda? Et oleme maailmameistrid käes. Seekord ei vedanud välja, midagi teha ei ole. Taavet Leppik on vigastanud ja mul ei ole samaväärset vahetust,» arutles Keel. «Kui keegi viskab kossus ühes mängus 20+ sanga, ei ole ta veel über-über-über mängumees. Sinna läheb aega, ükskõik, kui valus seda kellelgi kuulata ei ole.»

Juhnevicile oli Keelel omalaadne etteheide. «Diagonaal mängis rünnakul, mis on tema põhiülesanne, jutumärkides «oskuslikult»: nii nagu mul lipik käes oli, et teine diagonaal sisse panna, nii hakkas tulema, realiseeris. Ega mul ei ole väga vahetust ka antud hetkel, ma ei saa Vaškelist sinna panna. Tartu serv oli üle keskmise, löödi täiesti normaalset servi, kohati oli näha, et käsu järgi oli vaja üle mängida. Kui keegi punnima hakkas, siis seda ei kiidetud heaks. Üks huvitav number on siin veel: kui Tartul on serv hästi käes ja meil käes, on rünnaku vahe pluss 15-20% meile. Meie sidemängijad tegutsevad siis palju efektiivsemalt. Aga kui me ei saa nelja geimi peale vastuvõttu üle 40%, no millest me räägime...»

Milline on mängust eemale jäänud Taavet Leppiku seis? Lisaks sellele, et mängija ja Keele vahel oli väikeseid arusaamatusi ravimite tarbimise osas, lahknevad ka arstide diagnoosid Leppiku põlvetraumale. «Üks arst arvas, et pilti pole vaja teha, on põletik. Nüüd teine arst arvab, et teeme ikkagi pildi. Üks kahtlustab põletikku, teine ei oska midagi öelda. Mina ka ei oska midagi öelda. Kui doktor Rõivassepp arvab, et teatud rohu tarbimisel läheb aega nädal või kaks, siis ehk varsti on mees olemas,» avaldas Keel lootust.

Ojamets: las Keel ise mõtleb ja vaatab videot

Tartu Bigbanki juhendaja Andrei Ojamets mainis kohe ära, et vastastel puudus Leppik. «Lisasime teatud asju, aga rohkem ma ei taha Avo Keele ees avaldada. Las ise mõtleb ja vaatab videot,» muigas Ojamets.

«Aga mehed olid hästi häälestatud. Õiged spordimehed, oma isiklik au on alati mängus sees. Igal juhul tahetakse tõestada seda, et see, mis juhtus [karikavõistluste] veerandfinaalis Rakvere vastu, oli force majeure. Ei ole nii, et meeskond mängis juba kehvasti, enne kui mina meeskonna üle võtsin,» lausus Ojamets, kes asus Tartut tüürima pärast karikavõistluste finaalturniirilt välja jäämist.

Kas Tartu võib juba unistada finaalist? «Oi-oi, vara rääkida! Alles esimene mäng mängitud. Mängida seeriat on midagi muud kui mängida karikat või Balti liigat. Pärnu-Tartu on läbi ajaloo põnev ja intrigeeriv vastasseis, aga läheme samm-sammult. Mäkkeminek muutub iga järgmise sammuga raskemaks, samamoodi siin. Kui Pärnul tuleb Leppik tagasi, on lisakäigud olemas, aga katsume nendeks valmis olla,» sõnas Ojamets.

Tagasi üles