61-aastasena suri kahevõistleja Fjodor Koltšin

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Fjodor Koltšin.

FOTO: ESBL

61-aastasena suri endine Eesti kahevõistleja Fjodor Koltšin, kes võitis 1977. aasta juunioride MMil hõbemedali ning saavutas 1980. aasta Lake Placidi taliolümpiamängudel 15. koha.

Nõukogude Liidu meistrivõistlustel võitis Koltšin 1977. aastal kuld- ja 1981. aastal hõbemedali. Võistkondlikult tuli ta 1980 ja 1981 Dünamo koosseisus Nõukogude Liidu meistriks. 1982. aastal MMil saavutas Koltšin 25. koha, aasta varem tuli ta Eesti meistriks nii kahevõistluses kui ka suusahüpetes.

1975. aastal lõpetas Koltšin Otepää Keskkooli ja 1982. aastal Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Koltšini vanemad on Venemaa tippsuusatajad Pavel Koltšin ja Alevtina Koltšina, kes võitsid kahe peale taliolümpiamängudelt (1956-1968) üheksa medalit. Pavel Koltšin suri 2010. aastal Otepääl.

Koltšini Eestis sündinud lapsed, tütar Kristina Väyrynen (38) ja poeg Kristian Väyrynen (39), elavad täna Soomes. Kristina Väyrynenil on maikuus kaheaastaseks saav tütar Peppi Helena Oksanen.

Postimees avaldab autori loal suusapedagoogi Kaarel Zilmeri järelhüüde, mis ilmus tema blogis.

Fjodor Koltšin - Eesti kahevõistluse särav lüli

2018.aasta jaanuariks Otepääle planeeritud esimese kahevõistluse MK etapi eel räägiti rohkesti ka Eesti kahevõistluse järjepidevusest, kus seda  mees-mehe järel hoidnute hulgas omab oma väärikat rida ka tõeline Nuustaku mees Fjodor KOLTŠIN. Tema oli see järjekordne «tuletooja», kes viis tosin aastat pärast Tõnu Haljandit Eesti kahevõistleja taas tiitlivõistluste tippu - sedakorda siis - 1980.aasta Lake Placidi olümpiale..., tulles ise sealt tagasi väärika  15.kohaga...

Selle aasta aprillikuu esimesel nädalavahetusel meie hulgast lahkunud olümpiamees oli maailmakuulsa Koltšinite suusadünastia Otepääle ulatunud haru, kes oma elu ja ka kiindumuse suusatamisse sidus paljude võimaluste puhul mitte oma sünnilinna Moskva, vaid just siinse kandiga...kutsudes peagi nende nooruspäevade sportimispaikadesse vanaduspäevi veetma ka ema Alevtina ja isa Paveli...

​Kohtasin  Fjodorit esmakordselt 1967.aasta veebruaris Otepää keskkooli 4.klassi suusatundi minnes. Kohe hakkasid silma kuskil rivi  keskel seisnud poisi «Järvise» suusad ja moodsad kepid ning nii nagu me liikuma hakkasime, oli see poisinatt kohe suusarivi eesotsas. Selgus, et see «naasklist» poiss oli Fedja ( Fjodor), kelle suusaoskused kohe silma hakkasid ning kes teisigi õpetama asus.

Hiljem teda Tartu Ülikooli tudengina ja pärast ülikooli ka TPedI suusalaagrite õpetööd juhendamas nähes  oli tuntav tema pühendumus ja hea õpetajasoon. Ikka talle omasel malbel moel oma teadmisi ja oskusi jagades. Mitte kunagi mõista andes - kes ta on ja kuivõrd kõrgel tasemel on tema vanemate ja ka ta enda sportlike saavutuste rida käinud...

Ja siis , 1996.a jaanipäeva ajal, kui Ulrich Wehlingu eestvedamisel toodi Otepääle kahevõistluse MK suvine etapp, oli meeldiv näha, kuidas kohtusid kaks omaaegset Lake Placidi OM-i «poissi». FIS-i kahevõistluse juhiks kutsutud olümpiavõitjal oli tõsiselt hea meel, et seekord - 16 aastat hiljem on Tehvandi stiilikohtunike tornis üks toonane võistlukaaslane - Fjodor Koltšin.

Ei saa täna, seda järelhüüet kirjutades meenutama jätta ka neid hetki, mil Fjodori muusika lummuses on oldud. See kittarristide tinistamisest alguse saanud pillimäng sobis tema natuuriga, nagu ka see hooliv toimetamine, millega ta aitas elukaaslane Laive kõrval eriolümpia asju korraldada...

Fjodor, me jääme Sinust puudust tundma, sest nagu ütles Sinult Eesti kahevõistluse «teatepulga» üle võtnud, 1988.aasta Calgary olümpiapronks Allar Levandi - «Ma ei tea teist nii heasüdamlikku inimest kui Fjodor, see tuli tema emast ja isast, kes olid Otepää legendid. Nad teretasid alati kõiki ja uurisid, kas on aega rääkida. Fjodor oli täpselt nende koopia.»

Nii meie kõigi jaoks. Täna, Su lahkumisest kuuldes - veel eriti...

Kaarel Zilmer

õpetaja, kolleeg, teekaaslane

    Tagasi üles