Suri Eesti suusaspordi suur ankrumees

Valeri Zelentsov Foto: ESBL

9. aprillil lahkus siit ilmast 79-aastaselt Eesti murdmaasuusataja Valeri Zelentsov. Postimees avaldab autori loal suusapedagoogi Kaarel Zilmeri järelhüüde Zelentsovile, mis ilmus tema blogis.

Ankrumehe lahkumine

Suusatamises on juba välja kujunenud nii, et teatesõidus valitakse viimaseks etapiks tavaliselt ikka võistkonna kõvim ja sitkeim sõitja. Kes on aga selle koha oma seniste sõitudega välja teeninud ning kellele siis taas suurimad lootused pannakse, sest just viimasel etapi käib ikka see kõige karmim möll... Ja see väjavalitu kallutabki siis üsna sageli mõnegi tasavägise sõidu enda kasuks, saades sedasi ka pika ning pingelise võistluse ankrumehe au ja tunnustuse... 

Tänavuse pika suusatalve viimaste lumede ajal, 9.aprillil lahkus üks üks Eesti suusaspordi suuri ankrumehi - Valeri ZELENTSOV ( suusarahva hulgas tuntud ikka - Valerkana).

Kui tema medaleist ( aastal 1958 - 1971 lausa 21 kuldmedalit Eesti MV-l ) ja märkimisväärsetest sõitudest rääkida, siis kuigi ta kogu aeg koputas NL koondise uksele, siis suurriiki esindama arvati ikka mehi «lähemalt, omade ringist». Ehk ka seetõttu oli Valerka mõned üleliidulisel tasandil tehtud sõidud teatud ägedust ja näitamishimu täis ning sisuliselt sai siis suusataldu näidatud kogu NL koondise meestele. Üheks eredamaks neist oli 1967.aasta hooaja lõpul Murmanskis Põhja mängudel toimunud sõidud. Esmalt võit 30 km distantsil , kus kogu NL koondise kõrval said alistatud ka kuulsad ning maailma tippu kuuluvad norralased Harald Grönningen, Odd Martinsen ning Gjermund Eggen. Selle lisaks tuli Eestisse ka veel teatesõidu üllatusvõit koos kaaslaste Hain ja Tõnu Kinksi ning Aavo Teigamäega...

Kui see oli mõnede arvates ehk hooaja lõppu jääv ja teisejärguline heitlus, siis aasta hiljem, peale Grenoble OM-i toimusid Otepääl NL 50. meistrivõistlused, kus samuti oli tõeliseks staariks Valerka. Arvuka kodupubliku silme all tegi ta peale 15 km 9. kohta (226 suusataja hulgast) aga taas sitke ankrumehe etteaste, tuues Eesti koondise vaid olümpiameestest koosnenud Moskva neliku järel «hõbedale». Seejuures oli Valerka etapiaeg parim isegi kuulsast Vjatšeslav Vedeninist...

Veel aasta hiljem, korraks ka Soome pääsnuna võitis ta Virolahtis (140 startinut , nende hulgas ka kogu Soome koondis ) 15 km distantsil kindla esikoha... Ning vähem tähtis polnud ka see, et võit sepistati Tallinna Dünamo suusavabrikus valminud «Estonia Spetsiaal» suuskadel... 

Sitke ankrumees on nüüdseks lahkunud, aga Valerkat jäävad meenutama tema äärmiselt sütitav ja head kambavaimu tekitanud natuur. Ja kui ta ise tänas vahel lausa pisarsilmil teda üsna «hilises » eas (19-aastaselt) suusatamise juurde toonud treenereid eesotsas Karl Londiga, siis just oma sõitude ja võitlusvaimuga andis ta «sihid ette» järgmistele sitketele ankrumeestele - Jüri Voodlale, Arne Sirelile, Andrus Veerpalule...

Tänud, Valerka, olid Eesti suusatamise ühe põlvkonna suur ja särav eeskuju...

Kaasteelistest suusarahva nimel

Kaarel Zilmer