Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/09/05/7066549t1h50df.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/13/7779605t1h7d27.jpg)
Tarmo Kink käis viimati pallimurul eelmise aasta 4. novembril, kui lõpetas hooaja Levadia särgis koduliiga hõbemedaliga. Siis mindi lahku: Levadia ühines Infonetiga, Kink läks kaua muret teinud parema jala hüppeliigesega detsembris lõikusele.
Paranemise ajal on Kink nautinud hoopis uue ameti võlusid: kaheaastane Dominik ja kuuekuune Derek saavad isaga kahtlemata rohkem koos olla kui siis, kui isa iga päev profisporti teeb.
«Mu graafik on lihtne: kodu, pere ja jõusaal. Loovust pole väga vaja ilmutada,» muigab perepea. «Lastele on praegune olukord kindlasti hea. Ise võtan ka rahulikult: kui jala taas terveks saan, siis vaatan edasi. Olen omajagu aega välismaal teeninud ega tunne vajadust hirmsasti rapsida. Võin rahulikult kosuda ja intervjuud anda! Kuigi ei salga: kui päike välja tuli, tekkis taas päris kõva mänguisu.»