Tarmo Kink: Eesti jalgpallis napib professionaalsust (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tarmo Kink.
Tarmo Kink. Foto: Tairo Lutter

Tarmo Kink käis viimati pallimurul eelmise aasta 4. novembril, kui lõpetas hooaja Levadia särgis koduliiga hõbemedaliga. Siis mindi lahku: Levadia ühines Infonetiga, Kink läks kaua muret teinud parema jala hüppeliigesega detsembris lõikusele.

Paranemise ajal on Kink nautinud hoopis uue ameti võlusid: kaheaastane Dominik ja kuuekuune Derek saavad isaga kahtlemata rohkem koos olla kui siis, kui isa iga päev profisporti teeb.

«Mu graafik on lihtne: kodu, pere ja jõusaal. Loovust pole väga vaja ilmutada,» muigab perepea. «Lastele on praegune olukord kindlasti hea. Ise võtan ka rahulikult: kui jala taas terveks saan, siis vaatan edasi. Olen omajagu aega välismaal teeninud ega tunne vajadust hirmsasti rapsida. Võin rahulikult kosuda ja intervjuud anda! Kuigi ei salga: kui päike välja tuli, tekkis taas päris kõva mänguisu.»

Olgugi et 32-aastane Kink mainib korra ka loobumist («Need mõtted on peas tiirelnud juba aastaid»), ütleb ta siiski kindlalt: endiseks jalgpalluriks teda kindlasti nimetada ei saa.

Tagasi üles