:format(webp)/nginx/o/2018/04/14/7782127t1h8dfa.jpg)
Rahvusvahelise Antidopinguagentuuri (WADA) asepresident Linda Helleland kavatseb Venemaa dopingukriisi uurima hakata teistsugusel moel. Hellelandi meelest tasuks organisatsioonil palgata sõltumatu ja spordiväline inimene, kes uuriks Venemaaga seotud muresid, vahendab Inside the Games.
Helleland kavatseb oma ettepanekuga WADA ees välja tulla WADA täitevkomitee koosolekul, mis toimub kuu aja pärast Montrealis. Tema sõnul on hiljutised sündmused pannud avalikkuse kahtlema, kas WADA ja teised spordiorganisatsioonid suudavad puhtaid sportlasi dopingu eest kaitsta.
/nginx/o/2018/04/14/7782121t1hb3f3.jpg)
Hellelandi, kes on ühtlasi Norra kultuuriminister, idee üheks ajendiks on hiljuti lahvatanud laskesuusaskandaal, kus väidetavalt maksti Rahvusvahelise Laskesuusaliidu (IBU) norralasest presidendile Anders Bessebergile altkäemaksu selle eest, et too kaitseks Venemaa laskesuusatajate huve.
Süüdistuste kohaselt varjas IBU president alates 2011. aastast 65 dopingujuhtumit. Venelaste peamine huvi oli kahtlaste verenäitude varjamine, mis võimaldaks koondisel segamatult valmistuda Sotši olümpiamängudeks. Seetõttu varjasid IBU ametnikud süüdistuste kohaselt dopingujuhtumeid 2012. aastast kuni 2017. aasta veebruaris Austrias toimunud maailmameistrivõistlusteni.
Alates 1992. aastast IBU presidendina töötanud Besseberg kinnitas, et on käinud Austria politsei juures ülekuulamisel ning tema kodust viidi kaasa telefonid, arvutid ning palju dokumente. Küll aga eitab ta kategooriliselt, et on seotud positiivsete dopinguproovide varjamisega.
«Kuskil peaks olema 65 positiivset proovi, mille mina ja peasekretär ära peitsime. See on täiesti võimatu! Samuti pole venelased maksnud mulle ühtegi krooni, dollarit ega eurot, et nende dopinguproovidega manipuleerida,» ütles Besseberg.
Montrealis tuleb arutusele muidki teemasid. Nimelt ootavad WADA ja Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) jätkuvalt aruannet Rahvusvaheliselt Spordikohtult (CAS), miks eluaegsest olümpiakeelust pääses vahetult enne Pyeongchangi olümpiamänge 28 Venemaa sportlast.
Kuigi 28 CASilt armu saanud venelase hulgas oli 15, kes soovisid Pyeongchangi sõita – 13 sportlasena ja kaks treenerina, otsustas ROK, et CASi otsus pole pädev. Kokkuvõttes jõudis ROK seega otsuseni, et öelgu CAS mida tahes: Venemaa sportlaste osas püsivad endiselt kahtlused. ROKi president Thomas Bach kritiseeris CASi tööd, öeldes, et on suisa pettunud.
«Otsus on pettumustvalmistav, üllatav, me poleks seda kunagi oodanud,» sõnas Bach. «Meile öeldi, et täpsustus tuleb alles veebruari lõpus, mis on äärmiselt rahuldamatu olukord. Otsuse valguses pole ROKi täitevkomitee CASi lähenemisega üldsegi rahul.»
CASi president John Coates lubas seejärel, et selgitus tuleb pikk ja põhjalik. «Põhjendatud otsused on kõrge tähtsusega lahenditel kriitilise tähtsusega,» rõhutas ta veebruari alguses ning andis mõista, et ROKile ja WADAle kavatsetakse aru anda.
Seda pole aga siiani tehtud.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/02/6616895t1hd109.jpg)