Postimehe aruanne: Levadia kõrgem kvaliteet otsustas

Tallinna FC Levadia alistas Eesti jalgpalli meistriliiga 9. vooru põnevuskohtumises tiitlikaitsja Tallinna FC Flora 2:1 ja asub koos Nõmme Kaljuga tabelitipus. Kummalgi on kirjas kuus viiki ja kaks viiki, Flora ja Tartu Tammeka jäävad nelja punkti kaugusele.

Levadia ja Flora murdsid pika, koguni viiemängulise viigitaaga. Nii lõppesid kõik eelmise hooaja Premium liiga kohtumised, samuti tänavune superkarikafinaal (enne kui Levadia penaltitega võitis). Nikita Andrejev viis täna Levadia juhtima, teise poolaja alguses Zakaria Beglarišvili penaltist viigistas, kuni Muamer Svraka 61. minuti värav ülitähtsa võidu Levadiale jättis. Tuliseks kiskunud mängu lõpus sai punase kaardi Jevgeni Harin, kes võttis toore jõuga maha Joseph Saliste.

Postimees tegi kohtumise ajal järgmised tähelepanekud:

Levadia keskvälja ülekaal. Täpselt kuu aega tagasi – tõsi, siis veel käredas talveilmas – võttis Flora Hiiul Nõmme Kaljult vastu 0:2 kaotuse. Lisaks väravalöömise kunstile sai suuresti saatuslikuks Kalju keskpoolkaitsjate üleolek duellis tiitlikaitsja ametivendadega.

Täna avaldus täpselt sama tendents. Talvel meeskonnaga liitunud ukrainlane Juri Tkatšuk ja bosnialane Muamer Svraka ning kordamööda ülemise poolkaitsja positsioonil mänginud Nikita Andrejev ja Roman Debelko mängisid Flora trio selgellt üle. Mängu alguses näis iseäranis õnnetu Flora rünnakute aju Zakaria Beglarišvili, kes laiutas mitmel korral käsi ja tegi esimese vähegi kontrollitud ja ründava pallipuute alles 35 minuti möödudes.

Tõsi, seejärel Eesti kodakondsust ootava grusiini mäng paranes ja 50. minutil lõi ta penaltist ka viigivärava. Ent Levadial ja Svrakal oli kümme minutit hiljem vastus varuks – ta suunas poolajal vahetusest sekkunud Markus Jürgensoni kauni tsenderduse veel kaunilt peaga võrku. Endisele Bosnia koondise mehele oli see juba tänavune viies koll.

Ründajate efektiivsus. Kalju abitreener Sergei Terehhov ütles enne duelli Levadiaga väga tabavalt: «Levadia ründeliin on võimas. Debelko on end juba näidanud väärt täiendusena, Andrejevis peitub kvaliteet, millest allapoole ei lange ta kunagi.»

Täna tõestas Andrejev toda kvaliteeti. 38. minuti avaväravale eelnes Mark Oliver Roosnupu söödu järel kontroll, pööre ja löök – kõik toimus nii kiirelt, et Flora väravavahti Mait Toomi oli keeruline süüdistada. Pärast puhkepausi Debelko asemel vahetusest sekkunud kamerunlane Gando esindab enam-vähem sama taset, mis on pika hooaja lõikes tõhus relv. Andrejev põhjustas tabamuse järel küll penalti, ent teda selles liigselt rappida oleks ülekohtune – ehkki Kristo Tohveri otsus oli õige, lendas Andrejevi jalg Kevin Aloe näkku tahtmatult-

Flora ründeliider Frank Liivak sai mõnel korral läbijooksule palli, aga võrreldav efektiivsus ja tapjainstinkt puudus. Senise põhjal tuleb öelda: Liivak ei suuda Rauno Sappineni väärikalt asendada. Teise poolaja keskel vahetas Jürgen Henn Liivaku ka paremale äärele.

Flora mure äärtega. Flora esimese valiku äärepoolkaitsjad Martin Miller ja Rauno Alliku said hiljuti tõsiselt vigastada. Täna alustas paremal äärel Joseph Saliste, vasakul Maksim Gussev. Juba avapoolajal asendas samuti vigastatud Gussevit Henri Järvelaid. Hiljem vahetati ka Järvelaid välja ning paremal äärel võttis koha sisse Liivak. Jürgen Hennil on neil positsioonidel kõvasti otsimist, et liidrite toimiv asendusmudel leida.

Uus tribüün: ilu ja valu käsikäes. Isegi ilus ilm ei toonud Sportland Arena uuele tribüünile rohkem kui napilt üle pooletuhande silmapaari. Ent samas tuleb tunnistada, et kaua tehtud kaunikeselt on mängu kaeda igati mõnus – istud lähedal, kõrgel, kõik all toimuv on ülevaatlik.

Kuna aga tribüün on olude sunnil – ruumi oli kahe väljaku vahel väga vähe – ehitatud eriti kitsaks, tõusevad trepid ülijärsult. Täisjõus meheraasud saavad hakkama, vanemaid inimesi ja väikeseid lapsi ohustab põlvehaigus. Samal põhjusel on istmeridade vahet ülikitsad – kas keegi mõtles, et klapptoolid olnuks mõistlik lahendus?

* * *

Vaata videointervjuud Markus Jürgensoniga (endine Flora, praegune Levadia mängija)!

* * * 

Rogic loodab, et väljakukate vahetatakse välja

Enne kui Levadia peatreener Aleksandar Rogic hakkas vastama mängu puudutavatele küsimustele, soovis ta ühe asja hingelt ära öelda: «Publikule oli tänane derbi ilusas ilmas kindlasti äärmiselt haarav. Mängijatele ei olnud tingimused aga kaugeltki nii head – see väljak ei ole just ideaalses seisukorras, eriti päikese käes. Kui lisada hooaja alguses paljudes klubides igal nädalal kogunenud vigastuste hulk, loodan tõesti südamest, et jalgpalliliit vahetab juba järgmiseks hooajaks selle väljaku katte välja. Sellistes oludes mängimine ei ole noortele Eesti mängijatele kuidagi arendav, vaid pigem ohtlik.»

Taaskord kiitis serblane enda hoolealuste iseloomu ja tööeetikat. «Muutume iga mängu ja isegi treeninguga aina paremaks meeskonnaks. Ühtne vaim on meie tõeline trump – ka vahetusmängijad on sama motiveeritud kui alustajad ja lisavad pidevalt kvaliteeti. Nii oli mängus Nõmme Kaljuga, nii oli ka täna,» pidas ta silmas eksfloralase Markus Jürgensoni sekkumist.

Jürgen Henn: neli punkti pole suur vahe

«Esimesel poolajal valdas Levadia küll rohkem palli, aga tegi seda oma väljakupoolel ja meie nõelasime minu arvates ohtlikumalt. Teisel poolajal jäi Levadial pall juba ette paremini pidama, aga ma ei usu, et see tuli füüsilise vormi arvelt.

Ääreründajatega on tõesti muret ja nuputamist. Maksim Gussev vigastas kubemelihast, selle tõsidust veel ei tea. Henri Järvelaid pidi tema asemel sekkuma nii kiiresti, et ta soojendus jäi poolikuks ja mulle tundus mängu ajal, et ta ei kesta seda lõpuni korralikult ära.

Neli punkti ei ole veel nii suur vahe, et peaks hirmsasti häirekella lööma. On palju suuremaid kaotusi tagasi tehtud. Aga selge see, et hetkeseisuga kohta ta midagi näitab.»