Eesti parim naisvõrkpallur: soovitan kõigil võimalusel välismaale minna!

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Anu Ennok

FOTO: Elmo Riig

Eesti rahvusnaiskonna üks liidreid Anu Ennok mängib kolmandat klubihooaega Šveitsis Pfeffingeni Sm´ Aeschi ridades. Kolmandat aastat järjest on koduliigas jõutud finaali ja seeria esimene mäng Zürichi Volero vastu ka võideti. Selja taga on edukas eurohooaeg, kus naiskond CEV Challenge Cupil veerandfinaali jõudis. Ennok rääkis Volley.ee-le antud intervjuus, kuidas ta hooajaga rahule on jäänud ja mida õige pea ees seisvatest koondisemängudest ootab.

Olete kolmandat aastat järjest finaalis, kuidas teie võimalusi käesolevas seerias võrreldes varasemate aastatega hindad?

Kolmandat aastat finaalis tõesti, koosseis küll pole kõik kolm aastat sama olnud. Sel hooajal on meil tiimis ainult 10 mängijat, kellest sisuliselt vaid seitse mängivad. Seetõttu oli sel hooajal finaali jõudmine füüsiliselt vast kõige raskem. Sama on ka võimalustega, meil on ainult üks sidemängija ehk mängu muuta pole põhimõtteliselt võimalik.

Vahetada on võimalik vaid ühte nurgaründajat, kes on siis kas nurgas või diagonaalis pisteliselt mänginud. Seepärast on ka Volero vastu mäng-mängult raskem, sest  nad loevad/tunnevad meie mängu üpris hästi. Aga kindlasti lähme lahingut andma ja sel hooajal oleme neid juba paar korda nõeland. Muidugi pingilt on neil ressurssi ütleme, et mitmeid kordi rohkem võtta.

Kuidas käesoleva hooajaga seni rahule jääte, eurosarjas olite päris tublid, nüüd mängite finaalis.

Selle hooajaga olen üldjoontes väga rahul. Pärast oma vigastust ei teadnud, kuidas jalg edaspidi käitub ja siiamaani väga tip-top olnud. Eks 10 mängijaga mängida terve hooaja on ka omaette kogemus, eriti trennide mõttes ja koormus kohati ikka väga suur.

Paljud treenerid on ikka imestunud, et end finaali mängisime ja jõudsime ka eurosarjas nii kaugele. Eurosarjas ma arvan, et mängisime oma maksimumi välja. Olympiacos võitis lõpuks Challenge Cupi, seega võib öelda, et kaotasime võitjale ja kui kodus õrn võimalus neid võita eksisteeris, siis Kreekas pandi asjad üsna kiirelt asjad paika.

Kas Šveitsi liiga teile nõrgaks ei jää pärast kolmandat hooaega? Mujale ei ihka?

Enda seisukohalt olen rahul, eurosarjades päris korralikud mängud, millega rahul olen ja koduses liigas ka. Minu roll siin tiimis ei ole iga mäng 20 punkti tuua, vaid pigem vastuvõtul stabiilne olla ja üldse üldmäng, mis tiimile kasuks on. Üldises mõttes liiga kohta arvan, et kolm aastat on paras aeg küll Šveitsi liiga jaoks ja järgmisest hooajast, kui Volero arvatavasti Prantsusmaa liigasse läheb, jääb siia auk küll. Sellepärast olen ise otsustanud ka edasi vaadata ja mõelda millegi uue peale. Olen koostöös agendiga, kes teeb tööd ja otsib variante, nii et eks me näe, mis tulevik toob.

Koondisest ka. Suur osa koondisest mängib väljas ja tundub, et koondise asjad liiguvad hetkel ülesmäge. Olete selle väitega nõus?

Jah, olen nõus. Ma olen alati rõhutanud, et kel vähegi võimalust on ja tahtmist, siis mingu mängigu välismaal.

Mida koondisesuvelt ootad ja loodad? Mängud meestega peetakse samadel päevadel, mida sellest ideest arvate?

Mina ootan nüüd seda üht sammu edasi koondisega. Euroopa liiga on hea väljund ja eks koostöö ja koos mängimine olegi see suur punkt, mida vaja on. See, et meestega mängud samal päeval peetakse, on minu arust ka väga hea idee. Meestekoondise tegemiste kohta on juba Eestis suur huvi ja saaks mõnegi fänni nüüd ka naistekoondise juurde, oleks juba suur asi. Võrkpallisõpradele üleüldse vast lihtsam variant, et kui juba saali tulla, siis miks mitte näha ühe mängu asemel kahte.

Šveitsi naiste meistriliiga finaalseeria jätkub kolmapäeval, kui vastamisi minnakse Zürichis. Pfeffingen juhib kolme võiduni peetavat seeriat 1:0.

Tagasi üles