Kas tuhapilv mõjutab Eesti-Fääri saarte EM-valikmängu?

Oliver Lomp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov
Tallinna lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov Foto: Liis Treimann

Kuidas võib Islandi suurima liustiku all asuva Grimsvötni aktiviseerumine mõjutada Eesti jalgpallikoondise EM-valikmängu Fääri saartega 7. juunil?



Kuigi Tallinna Lennujaama juhatuse liige  Erik Sakkov kinnitas Kuku raadiole antud intervjuus, et Islandi vulkaanipurske tõttu ei pea lähiajal lende planeerinud inimesed muretsema, juhtis ta tähelepanu ka sellele, et eelmisel aastal ehmatasid ametnikud Eyjafjölli vulkaani purskest ära ja keelasid lende liiga rangelt, uurimata, milliseid marsruute saab kasutada ja kus lendamine tõesti võib lennukitele ohtlik olla. Unustada ei tasu aga, et Fääri saared on Islandile kõige lähem tihedalt asustatud paik.

Mis saaks aga siis, kui vulkaanipurskest tekkinud tuhapilve tõttu ei saakski lennukid Fääri saartele sõita?

«See oleks väga omapärane olukord, kuna eelmise tuhapilve ajal sõidutati võistkondi Meistrite liiga mängule busside ja rongidega,» meenutas Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht. «Fääri saartele saab aga minna ainult laevaga.»

Pigem pidas Uiboleht sellist stsenaariumi ebatõenäoliseks. UEFA reeglites seisab, et kui võõrustaja alaliit (kõnealusel juhul siis Fääri saarte jalg­palliföderatsioon) peaks leidma, et matši pole võimalik korraldada kas nigela väljaku või ilma tõttu, siis peavad nad külalistele sellest teada andma enne nende lahkumist kodust ning ühtlasi teavitama UEFAd. Sellistel tingimustel lepitakse kokku uus mõlemale poolele sobiv aeg, mille peab UEFA heaks kiitma.

«Ilmselt lükataks mängu toimumine siiski edasi, kuid loodame, et probleeme ei teki,» sõnas Uiboleht.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles