/nginx/o/2017/10/02/7166201t1hb30f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/18/7795981t1hc366.jpg)
Tallinna Ülikool/Kalev peab läbirääkimisi Soome korvpalliliiduga, et liituda eeloleval sügisel sealse esiliigaga. Pooleteise aasta pärast loodetakse kaasa lüüa juba põhjanaabrite meistrisarjas.
TLÜ/Kalev plaanib klubi suurendada ja Soome liigas mängima hakata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei taha midagi ega kedagi kritiseerida, aga Balti liiga formaat ei rahulda hetkel Eesti klubisid,» põhjendas Kalevi üks eestvedajaid Oliver Läll uute tuulte otsima asumist. «Balti liiga vastu puudub huvi nii pealtvaatajatel kui toetajatel. Seda mängitakse veel vaid seetõttu, et puuduvad alternatiivid. Näeme Soome liigas võimalust n-ö rahvusvahelisel tasemel mängud katta ning samas ettevõtetes ja korvpallisõprades uut huvi tekitada. Eurosarjas osalemine on palju riskantsem, sest see võtab meeletult raha, aga sa ei tea kunagi, kellega kohtud ja mitu mängu saad.»
Osapooled kohtusid esmakordselt näost-näkku eile Helsingis. Lälli sõnul sujus vestlus Soome korvpalliliigade juhi Tom Westerholmiga kenasti. Huvi on mõlemapoolne, kuid lahenduseni jõudmine pole veel kindel.
«Ütleme nii, et meie oleme asjast sada protsenti huvitatud. Soomlaste puhul võiks kasutada Matti Nykäneni väljendit «fifty-sixty». Ühtpidi on korvpalliliidul huvi olemas, sest liiga tase tõuseks ning Tallinnas käimine pakuks klubidele ja nende poolehoidjatele hea väljundi. Teisalt on Soome väga liberaalne ühiskond, kus taolise otsuse vastu võtmiseks on kõigi klubide nõusolekut tarvis,» selgitas Läll.
«Soomlased saadavad meile nüüd kogu info esiliigas osalemise kohta, alustades sellest, millist statistikat kasutatakse, ja lõpetades kohtunike tasude suurusega. Nemad lubasid aga isekeskis teemat arutada ja meile oma otsustest teada anda,» lisas Läll.
Soome meistriliigas mängib tänavu 11 meeskonda. Esiliiga võistkondade arv kahaneb aga sügisel 14-lt 12-le, kuid see ei tohiks Gert Kullamäe poolt juhendatava meeskonna liitumise võimalusi kahandada. Pigem teeb liigade reformimine Kalevi ühinemise kergemaks. Naabrite vastuse loodab Kalev kätte saada lähima kuu jooksul.
«Nii poleks mõtet, et saame neilt vastuse sügisel. See peab kevadel tulema, sest siis on meil aega vastav meeskond komplekteerida ja organisatoorse poole pealt kõik joonde ajada. On selge, et kui tahame Soomes mängima hakata, peaksime klubi juures töötavaid inimesi juurde palkama. Ka meeskond peab üleüldiselt professionaalsemaks muutuma,» selgitab Läll.
Soome esiliiga tugevamates meeskondades mängib mitmeid leegionäre ja seetõttu poleks esimese aastaga kõrgliigasse pääsemine sugugi garanteeritud. «Uute reeglite järgi pääseb esiliigast kõrgemasse sarja vaid parim meeskond, kes läheb üleminekumängudes vastamisi meistriliiga viimasega. Kummutasime ka soomlaste arvamuse, et kuna oleme hetkel Eestis kõrgliigaklubi, hakkame sealses esiliigas kõiki vastaseid 30ga võitma. Nii lihtne see kindlasti pole, kuigi eesmärk on mõistagi just Soome meistriliigasse pääsemine,» lisas Läll.
Soome esiliigas mängitakse kahel korral omavahel läbi, seega lisaks Eesti meistrivõistlustele, kus jätkatakse osalemist, tekiks põhiturniiril juurde 22 mängu. Kohtumiste arv jääks seega sarnaseks lõppevale hooajale, mil osaleti Balti liigas.
/nginx/o/2018/04/19/7797386t1h1c66.jpg)