Karl Rinaldo: Kairys väärib präänikut, mitte piitsa

Donaldas Kairys tunnetab suurepäraselt, millal on mängijat vaja tunnustada ja millal kritiseerida. Tänu oma nõudlikkusele ja agressiivsele mängustiilile on pannud leedulane nii mängijad kui publiku uskuma, et Kalev võib võita ükskõik keda. Foto: Mihkel Maripuu

Kalev/Cramo korvpalliklubi lõpetas eile järjekordse Ühisliiga hooaja. Seitsmekesi mängides saadi võõrsil Astana käest kümnepunktiline kaotus, mis tähendab, et hooaeg lõpetatakse suure tõenäosusega eelviimasel ehk 12. kohal.

Tõsi, tipptasemel spordis on kõige tähtsam tulemus. Kalev teenis tänavu kuus võitu ja 18 kaotust ning jäi nagu eelnevalgi üheksal hooajal ka seekord play-off’ist ehk kaheksa parema seast välja. Põhiturniiri lõpuks (Kalev on ainsana kõik mängud ära mänginud) lahutab meeskonda ajaloolisest saavutusest tõenäoliselt kaks või kolm võitu.

Lihtsameelsemad spordisõbrad, kes Kalevi tänavusi mänge põhjalikult ei jälginud, võivad öelda, et tegu oli ebaõnnestunud hooajaga. Julgen jääda eri arvamusele ja Kalevit tunnustada. Pärast seda, kui Alar Varrak novembri lõpus pärast ebaedukat starti (üks võit ja kuus kaotust) Donaldas Kairysega asendati, muutus liiga väikseima eelarvega klubi nägu kardinaalselt.

Nagu juba öeldud, on kõige tähtsam tulemus. Ent see ei moodusta sadat protsenti kogu kompotist. Kaugeltki mitte. Korvpall on meelelahutus ja Kairys hakkas koos oma hoolealustega sõna otseses mõttes siinse korvpallipubliku meelt lahutama.