Postimehe aruanne: Flora – Kalju 3:3 ehk raudteederbis nägi väravaid rohkem kui kvaliteetset jalgpalli

Eesti jalgpalli kõrgliiga 12. vooru keskses kohtumises viigistas Tallinna Flora hooaja esimeses A. le Coq Arena murul peetud kohtumises 670 pealtvaataja ees 3:3 Nõmme Kaljuga (58. Frank Liivak, 66. pen Zakaria Beglarišvili, 85. Madis Vihmann – 37. Vlasi Sinjavski, 62. Liliu, 90+4. Elhi).

Vaatamata Flora esimese poolaja mängulisele ülekaalule mindi vaheajale Kalju eduseisus, sest 37. minutil tekitas Robert Kirss Flora kaitsjate kohmakust ära kasutades hea võimaluse Vlasi Sinjavskile, kes ka tabas. Kalju vastas omapoolse kingitusega 58. minutil, kui enda karistusalas kaotati järjest mitu duelli, mille tulemusel Frank Liivak viigistas.

Igor Subbotini terav läbimurre võimaldas peagi Liliul Kalju uuesti juhtima viia, aga eduseis püsis kõigest neli minutit, sest terve kohtumise Liivaku takistamisega hädas olnud Kalju keskkaitsja Henrik Pürg põhjustas penalti, mille Zakaria Beglarišvili realiseeris.

Kohtumise lõpusirgel, nagu terve mängu jooksul, oli üritavamaks pooleks Flora ning juhtvärav sündis 85. minutil nurgalöögist, mille klaarimisel tegutses Kalju silmatorkavalt käpardlikult ning Madis Vihmann sai väravavahi alas maha põrganud palli mõnelt meetrilt peaga väravasse koksata. Viimane sõna jäi siiski Trevor Elhile, kes tõi 90+4. minutil Kaljule viigi. Postimehe märkmed kohtumisest on järgmised:

Kaitsjate kehv partii. Kohtumise kuuest väravast mitte ühegi puhul ei saa esile tõsta ründajate meisterlikkust või virtuooslikkust, vaid rõhuma peab kaitsjate rohkem või vähem labasematele eksimustele. Meelelahutuslikust aspektist võttes on kõrge skooriga kohtumine muidugi hea, aga kui kahe kuu pärast eurosarjamängud saabuvad, peavad mõlemad näitama oluliselt kindlamat jalgpalli. Muidu piirduvad Eesti klubide euromängud juuliga.

Hunti naljalt ei korva. Kalju esiründaja Rimo Hunt ei kuulunud jalavigastuse tõttu algkoosseisu ning tegi soojenduse kaasa sileda tallaga jalanõudes (loe: ei olnud tegelikult mängimiseks piisavalt heas konditsioonis). Hundi puudumine andis Kalju mängus selgelt tunda. Eelkõige just kaitsefaasis, sest brasiillase Liliu juhitud pressing polnud kaugeltki sama kvaliteetne kui Hundi oma. Kalju kompaktsus – see algab ülemistest liinidest! – oli kehvapoolne ning Floral ei olnud kuigi keeruline palli rünnakule viia.

Beglarišvili X-faktor kadunud. Eelmisel hooajal oli Flora ründav poolkaitsja Zakaria Beglarišvili mängija, kes suutis ikka ja jälle korraldada midagi erakordset. Ootamatused kujunesid grusiini puhul oodatavusteks, sest neid juhtus sedavõrd sageli. Tipphetkeks vast Euroopa liiga mängus NK Domžale (Sloveenia) vastu 40-lt meetrilt löödud supervärav.

Tänavu on Beglarišvili X-faktor kadunud. Vastase, mokk töllakil, endale järele vaatama jätvaid puusanõkse ja suunamuutusi näeb vähe. Sama lugu geniaalsete söötudega. Tema X-faktori puudumine on muutnud Flora viljeldava jalgpalli märksa ettearvatavamaks ja seeläbi ka hõlpsamini takistatavamaks. Kas Beglarišvili on kehvemas (füüsilises) vormis. Võib-olla.

Aga ilmselt on probleem siiski komplekssem ja puudutab ka Brent Lepistu lahkumist, kelle läbi kaotas Flora alumise mängujuhi. Ei Aleksandr Dmitrijev ega Markus Poom seda rolli ei täida. Mihkel Ainsalu võiks, aga taastub endiselt vigastusest. Alumise mängujuhi puudumine sunnib aga Beglarišvilit altpoolt palli hankima.

Ikkagi, miks nii palju virisemist? Jah, sest mängus oli väravaid selgelt rohkem kui kvaliteeti. Võrreldes eelmise hooajaga oli nii Flora kui ka Kalju esitus selgelt kehvemast puust. Nappis ladusust ja meeskondlikkust. Ilusat jalgpalli täna väljakul ei näinud. Sümptomaatiline oli tõik, et kui mängust löödud väravad olid kõik labasevõitu, siis kohtumise ilusaima eeltööga moment (Markus Poomi pealelöök seisul 2:2) jäi väravaks realiseerimata.

Aga kohtunik oli hea! Viimastel nädalatel on jalgpallikohtunikud nii kodu- kui ka välismaal kahetsusväärselt sageli tähelepanu keskmesse tõusnud. Mõnel puhul vaatamata õigetele ja õiglastele otsustele (näiteks Michael Oliver), aga sagedamini kahjuks läbi suurte eksimuste (näiteks Juri Frischer ja Cuneyt Cakir). Seetõttu tasub kohtuniku heale partiile võimalusel eraldi tähelepanu juhtida ning Roomer Tarajevi tänane töö seda oli. Kaartide jagamisel valis ta derbile paslikult tagasihoidliku joone. Flora kasuks määratud penalti oli täiesti õige ning kuigi Kalju 3:3 väravas oli suluseisuhõngu, siis lõpuks viitasid kordused, et seda polnud.

Kas Elhi otsustab tiitli? Äärekaitsjate roll ja maine tippjalgpallis on viimase kümne aasta jooksul oluliselt tähtsamaks muutunud, aga tiitliotsustajad nad reeglina siiski pole. Trevor Elhi võib seda olla küll, sest lisaks tänasele viigiväravale on tänavusest tema arvel ka 90+3. minutil Tartu Tammekale löödud 1:0 võiduvärav. Ilma Elhi kahe tabamuseta oleks Kaljul praegu tabelis kolm punkti vähem. Tihedas tiitliheitluses on see kõva valuuta!

Premium liiga tabel pärast 11. vooru

 

1. FCI Levadia 27 punkti
2. Nõmme Kalju 27
3. Tallinna Flora 23
4. Tartu Tammeka 19
5. Narva Trans 17
6. Kuressaare 10
7. Viljandi Tulevik 10
8. Paide Linnameeskond 9
9. Tallinna Kalev 7
10. Pärnu Vaprus 4