Pärnu peatreenerina jätkav Avo Keel: Saaremaa komplekteerib võistkonda teisel tasemel kui meie

Avo Keel sai teist aastat järjest kaela Eesti meistrivõistluste pronksmedali. Foto: Urmas Luik

Avo Keel tuli Pärnu võrkpalliklubi peatreenerina teist aastat järjest Eesti meistrivõistlustel kolmandaks. Pronksiseeria võitjas kahtlust ei tekkinudki - tiitlikaitsja Tallinna Selver alistati mängudega 3:0.

Selleks ajaks, kui Postimees õhtul kella 10 paiku 55-aastase treeneriga ühendust võttis, oli Keel jõudnud juba koju jäähoki MM-i vaatama. Pronksipidu peetakse nimelt homme.

Intervjuus rääkis Keel nii pronksiseeriast, kogu hooajast, rahalistest võimalustest, klubi tulevikust kui ka eelolevast suvest Läti koondises.

Avo, õnnesoovid pronksivõidu puhul! Tänu millele te sinu hinnangul seeria nii kindlalt võitsite?

Kahes esimeses mängus oli väänamine tegelikult korralik, olulised punktid kukkusid lihtsalt meie kasuks. Selver patustas ka servivigadega natuke liiga palju. Täna oli aga lõpuks päris kindel esitus – rünnak töötas, serv töötas ja vastuvõtt oli korras. Isegi (vigastuspausilt naasnud) Taavet Leppik oli olemas, aga ei tekkinudki vajadust teda pikemalt kasutada.

Markkus Keel tegi sidemängija kohta täna tavatult resultatiivse esituse: kolme geimiga kaheksa punkti, seejuures viis ässa.

Jah, tal on serv hakanud hooaja lõpus õnnestuma. Markkus alustas seeriat uimaselt ja ta teadis seda, aga, näe, kuidagi ei saanud end käima. See on mobiliseerimisoskus. Teine mäng oli parem ja kolmas – servid servideks, räägime ikkagi pigem tema põhirollist ehk pallide tõsmisest – täitsa hea.

Võitsid Pärnuga juba teist aastat järjest pronksi. Kas selline tulemus sind laiemas plaanis üldse rahuldab? Ainsagi tiitlita jäid seejuures esimest korda pärast oma esimest aastat Selveris (2005-06).

Kui eelmine aasta sisse tuua, siis võitsime karika ja jäime Balti liigas tööõnnetuse toel kullast ilma (Keel peab silmas dramaatilist finaalikaotust Rakverele – toim.). Ja Eesti meistrivõistluste poolfinaalides hilisema võitja Selveri vastu polnud me lihtsalt head. Vormikõver liikus kuidagi... Mitte nii, nagu võinuks.

Tänavu madistasime tartlastega kokku seitse mängu. Neist kolm võitsime, kuid neli kaotasime. Tartu võitis kõik tähtsamad mängud (karikasarjas otsustava matši, samuti meistrivõistlustel poolfinaalseeria – toim.). Süües kasvas küll isu – püsisime põhiturniiril veidi ootamatult Saaremaalgi lõpuni kannul -, aga lõpuks ikkagi ei üllatanud. Mängisime enam-vähem oma välja.

Seega tuska kolmandaks jäämine ei valmista?

Ei-ei-ei. Veelkord, eks me püüdsime komplekteerida võistkonda vastavalt võimalustele ja sellega tulime ka toime. Mõne asja saanuks paremini teha - omajagu vigu tuli sisse nii mängijatel kui treeneritel.

Klubi rahalised käärid olid võrreldes meie hetke esiklubi Saaremaaga liiga suured?

See mäng käib, jah, veidi teisel tasandil. Alt (Saaremaa klubi president ja suurim toetaja Toivo Alt – toim.) võib ju öelda, mida tahab, aga selge on see, et (Hindrek) Pulga ja (Siim) Põlluääre aastane stipendium ei jäänud alla 10 000, vaid oli selgelt üle 15 000 euro.

Teie võimalused olid umbes poole väiksemad?

Kas just seda, aga eelarves annab 200 000 ja 300 000 euro vahe rohkem tunda kui 2 ja 3 miljoni vahel. Aga veelkord, igaüks peab oma võimalustega hakkama saama. (Edvinas) Vaškelis alustas hooaega hästi, aga siis väsis ära, peamiselt vaimselt. Seejärel kerkis (Robert) Juhnevitš esile. Mida kvaliteetsem mängija, seda vähem neid ärakukkumisi on.

Vaškelis suutis mingil moel teie eurosarja vastase Meneni siiski ära petta oma oskustega ja teenis Belgia klubiga uueks hooajaks lepingu.

Füüsiliselt on ta ju tegelikult tugev. Ta peab lihtsalt vaeva nägema oma ülemise poolega (Keel peab silmas mentaalset valmisolekut – toim.). Seal on töövõime väiksem. Kui see oleks korras, siis võiks ta mängida ju küll.

Kas Markkus Keel vaatab nüüd samuti tõsisemalt välismaa poole?

Jah, tal on plaan minna, kui tekib vastuvõetav variant. Näiteks Küprosele mina teda kindlasti ei saadaks. Selliseid liigasid on veel küll ja küll, kus on üks-kaks enam-vähem tasemel klubi – näiteks Austria ja Šveits -, aga see poleks parim lahendus. Kahe nimetatud koha eelis on vaid see, et nad asuvad lähemal tõsisematele mängukohtadele, aga muid plusse ma ei näe. Kui vastuvõetavaid pakkumisi ei tule, siis jätkab Markkus Pärnus.

Kuidas ülejäänud põhimeeste lepingutega lood on?

(Toms) Švansiga on järgmiseks hooajaks kehtiv leping, (Taavet) Leppikuga on kehtiv leping, (Silver) Maariga on kehtiv leping. Kõik temporündajad on tõenäoliselt jätkamas (lisaks Švansile ka Harri Palmar ja Tamar Nassar – toim.). Kevin (Saar) tahab võimalusel kindlasti välismaale minna.

Leppik on kuuldavasti samuti jätkuvalt otsimas välismaalt võimalusi, ent kas kehtiv leping tähendab seda, et ta ei saa suvel lahkuda?

Eks sellega ole alati nii, et kui tekib arvestatav värk, saavad klubid kokkuleppele. Taavetil läks lihtsalt tänavuse hooaja lõpp õnnetult.

Ja sina oled jätkamas väepealiku rollis?

Lepinguid veel kuskil paberitel pole, aga sisuliselt töötame, jah, selle nimel, et olen olemas. Klubil on hetkel kaheks hooajaks mõtted ja plaanid tehtud.

Kas kogu suve pühendad Läti võrkpalli edendamisele või jääb aega puhkamiseks ka?

(Keel sõidab juba homme hommikul Riiga, ent tuleb õhtul Pärnusse veel tagasi.) Oleneb, kuidas Euroopa hõbeliigas mängime. Kui jõuame finaalturniirile, algab puhkus juuni keskel, kui mitte, siis poolteist nädalat varem. EM-valikmängudeks alustame valmistumist 12. juulil, vahepealne aeg on vaba.

Kõik paremad lätlased õnnestus sul koondisse tuua, vaid Hermans Egleskalns liitub meeskonnaga pärast Euroopa liigat.

Jah, minu ja meie põhiülesanne on ikkagi augustis ja jaanuaris EM-valikturniiril hästi mängida. Täpselt nii palju on mulle aega antud. Jutt ei saa minna liiga ümmarguseks, et läheme endast parimat andma. Kui eelmisel kolmapäeval Läti koondisega tööd alustasime, ütlesin ka, et me läheme mänge võitma. Võib-olla juhul, kui me mängiksime Brasiiliaga, ütleksin enne mängu riietusruumis meestele, et läheme endast parimat andma. Aga muidu maksab ikkagi spordis võit, tulemus.