Renee Teppan Poola tipuga liitumisest: peatreener kinnitas iga kord, et võtab mind põhimängijaks
Põhjalik intervjuu!

Tänane üleminek Belchatowisse tõestas, et Renee Teppan ei sattunud mullu juhuslikult Itaalia tippklubisse Trentinosse mängima.

FOTO: Porebski / Press Focus/SIPA/Scanpix

Eesti võrkpallis oli täna kahtlemata ajalooline päev. Esiteks, Keith Puparti üleminekuga Maaseiki Nolikosse sai selgeks, et sügisel jooksevad esmakordselt Meistrite liigas ühe klubi eest väljakule kolm eestlast. Ja teiseks, Renee Teppan siirdub ühest maailma tippklubist teise, kui vahetab Trentino särgi värske Poola meistri Belchatowi Skra vastu.

Postimees võttis õhtupoolikul Teppaniga ühendust ja uuris nii Lõuna-Korea drafti kui ka tänase uudise valguses, mis täpsemalt viimastel nädalatel toimus ning milline saab olema tema roll oma ala tõelise legendi Mariusz Wlazłyga mänguaega jagades.

Renee, alustuseks, kui palju õnnitlusi sulle tänase õhtu jooksul on saabunud?

(Muigab.) Ikka omajagu. Need, kellel pole häbi tunnustust avaldada, on õnnitlenud. Ma ei kasuta Instagrami, aga ka sinna on omajagu tulnud. Klubid tahavad üleüldiselt, et mängijad oleksid sotsiaalmeedias väga aktiivsed...

Tänapäeval peab vist tõesti iga nurga peal end müüma. 

(Naerab.) Jah, aga ma olen rohkem selline vanakooli mees.

Kas tagantjärele võib öelda, et Lõuna-Korea draftis valituks mitteosutumine oli justkui jumala õnnistus? 

Põhimõtteliselt küll, jah. Sõlmisin lepingu Belchatowiga tegelikult drafti ajal ja kui olnuks kaks allkirjastatud lepingut laual, siis... Võinuks ilmselt väga halb märk külge jääda, kui Belchatowi suguse klubi närvi oleks ajanud. Aga ma ei osanud sellist olukorda kuidagi ennetada jaanuaris, kui Korea draftiks eellepingu sõlmisin.

Ütlesid poolteist nädalat tagasi, et läbirääkimised Belchatowiga (toona ei saanud ta klubi nime veel avalikustada) jäid venima. Ole hea, selgita, millised need viimased nädalad sinu jaoks olid? Kas venimine tekkis asjaolust, et Belchatow mängis Poolas kullamänge?

Suures plaanis oli see probleem, jah. Ma sain Belchatowist iseenesest väga hästi aru - neil oli kogu aur meistritiitli võitmisel -, aga mul polnud Korea drafti tõttu lihtsalt enam aega oodata. Helistasin eelmisel pühapäeval enne Itaaliasse drafti minemist ka Belchatowi peatreenerile Roberto Piazzale. Ütlesin, et tahaksin küll väga klubiga liituda, aga mul pole kuhugi alla kirjutada. Järgmisel päeval, kui lennuki rattad maapinda puudutasid ja Itaaliasse jõudsin, helistas agent ja ütles, et Belchatow on saatnud pakkumise. Sõlmisingi poolakatega kohe lepingu, aga korealased ei eemaldanud mind sellegipoolest draftist. Ka agent tegi nalja, et ei teagi, mis siis saab, kui valituks osutun.

Kuuldavasti olidki väga lähedal valituks osutumisele.

Jah, viimane valik diagonaalründaja kohale tehti minu, ühe tšehhi ja sakslase vahel. Minu õnneks valiti sakslane.

Sel hetkel langes vist kivi südamelt?

Jah, nii oli tõesti. Teadsin ju, et tahan tegelikult karjääri Euroopas jätkata. Koreasse suure raha peale minemine oleks olnud täielikult minu põhimõtete vastane käik. Kui oleksin Belchatowi asemel sõlminud lepingu mõne keskpärase Euroopa klubiga, pannuks ma väljaostulepingu sisse, sest Koreast võinuks poole hooaja pealt ikkagi kutse tulla, kui keegi ootustele ei vasta.

Aga Belchatowi lepingusse sa sellist punkti ei pannud?

Loomulikult mitte. See olnuks ebaväärikas käitumine sellise klubi suhtes.

Liigume nüüd Belchatowi enda juurde. Meeskonna põhidiagonaal on Euroopa üks kuulsamaid võrkpallureid, Poola koondise diagonaal, 35-aastane Mariusz Wlazły. Kas ja kui palju erineb praegune olukord mullusega, kui sõlmisid lepingu Itaalia tippklubi Trentinoga, kus oli ees Itaalia koondise põhimees Luca Vettori?

Olukord on kardinaalselt erinev. Rääkisin Belchatowi peatreeneri Piazzaga neli-viis korda ja ta mainis igal korral, et võtab mind põhimeheks. Ta ütles, et selline on tema nägemus. Ma poleks taolist käiku kindlasti teinud, kui mulle oleks pakutud teise diagonaali kohta nagu mullu Trentinos, sest mu peamine eesmärk oli uueks hooajaks mänguaja leidmine. 

Kogu eelnev jutt kinnitab, et Piazza oli sind ilmselt juba pikemat aega radaril hoidnud?

Jah, ta oli minust huvitatud tegelikult juba eelmisel suvel, kui Belchatowit juhendama asus. Aga siis jäi asi pooleli, kuna meeskonnal oli vaja poolakate kvoot täita. Ta on itaallane ja hoidis minu Trentino tegemistel ilmselt samuti silma peal.

Aga Belchatowiga oligi nii, et treener otse tahtis mind palgata, agentide ja vahendajate roll oli minimaalne. Piazza on ka Gianniga (Eesti koondise peatreener Gheorghe Cretu - toim.) hea sõber, sealt sai ilmselt kunagi kontakt loodud.

Tuleme tagasi sinu ja Wlazly võrdluse juurde. Oled ühesõnaga kindel, et mänguaega tuleb sellise legendiga konkureerides küllaga?

Wlazly ei suuda kahjuks enam stabiilselt kõrgel tasemel mängida, sest tal on olnud palju vigastusi ja muid muresid. Tänavu oli ta väljakul umbes 40 protsenti hooajast. Probleem oligi selles, et teine diagonaal Szymon Romać ei vedanud kuidagi taset välja. Ja siis nad pidid igasuguseid skeeme tegema, et korralikul tasemel mängitud saaks. 

See on siiski Wlazly klubi ja tema on selle klubi nägu. Selge on see, et ta on mingitel perioodidel väga heas vormis. Siis on kõigil tema vastu raske saada. Pean lihtsalt rahulikuks jääma ja kahe jalaga maa peal olema. Kui ma ise põrkama ei lähe, siis usun, et et saame temaga hästi läbi. Tal on klubiga üks aasta lepingut järel ja ma ei teagi, kas ta plaanib seejärel karjääri lõpetada.

Mullu Trentinosse siirdudes mainisid, et läksid sinna pigem arengu pärast, sest pakutud palganumber oli klubi taset arvestades väga väike. Kas Belchatowiga sõlmisid korraliku kontrahti?

Jah, ma ei eita: tegu on korraliku lepinguga. Nii palju võin öelda, et see pakkumine polnud enam selline, mida teisele diagonaalile tehakse.

Kui palju tänavusest meistriks tulnud meeskonnast vahetub?

Umbes pool. Nagu ikka, lähevad pigem need, kes ihkavad rohkem mänguaega teenida. Lahkuvad Serbia nurgaründaja Milan Katić, Bulgaaria nurgaründaja Nikolay Penchev, teine diagonaal, poolakas Szymon Romać ja teine sidemängija Marcin Janusz. Ent asendused peaksid olema igati korralikud. Kuuldavasti peaks liituma näiteks kaks väga head iraanlast ja üks Poola koondise nurgaründaja, kes tegi Gdanskis väga hea hooaja.

Sinu teadmised meeskonnast annavad veelkord aimu, kuivõrd tugevatasemelise klubiga on tegu. Tundsid Belchatowit läbi ja lõhki juba enne nendega liitumist.

Mulle meeldib kursis olla enda tegevusalaga. Peabki nii olema, et kui ise mängid, siis tead ka seda, mis mujal toimub. Mulle tundub, et see on Eestis natuke probleem. Eesti noored võrkpallurid ei teagi ala tipust väga midagi, isegi need mitte, kes ise näiteks noortekoondistes mängivad.

See on ilmselt, jah, probleem, mis puudutab tänapäeva ühiskonda laiemalt. Üha tähtsamad on sotsiaalmeedia ja «mina, mina, mina», inimese ümber toimuv jääb tagaplaanile.

Jah. Aga kes on sel juhul eeskujud...

Võrdleme veel hetkeks Trentinot ja Belchatowit. Tingimused on ilmselt võrreldavad?

Ma usun küll, et Poola tippklubi ei jää Itaalia tippklubile alla. Tingimused peaksid olema küllalt head. Võib-olla söögid ja eluolu - Trento oli ikkagi väga ilus koht - on veidi kehvemad Belchatowis. Aga samas võrkpall ise on Poolas veel suurem kui Itaalias.

Lõpetuseks, kus sa viimase aastaga enda hinnangul enim arenesid ja millistes aspektides veel kõige rohkem vajakajäämisi on?

See on selline loll vastus, aga igal pool on vaja veel areneda. Füüsiliselt olen parem, ma usun. See, mille kallal on vaja tõsiselt veel töötada, on kindlasti blokk. Läksin selles elemendis küll tänavu kõvasti edasi. Ka rünnakul on varu küllaga. Nägin Trentinos päevast päeva, kuidas tipud rünnakul lahendusi otsisid ja ka leidsid. Ka kaitses on varu. Trennide iseloom oli ju iseenesest karm: pidid alati trenni tulema ja endast maksimumi andma. Kuskilt ei võinud järele anda. Trentinos hinnati minu töökust. Klubidel peaks olema minuga lihtne: siiani pole ma jamasid kaela tõmmanud. Olen pigem rahulik tegelane.

Tagasi üles