Ülevaade: kui kaugele võivad maailma parima kümnevõistlusmaa kaheksa 8000 punkti püüdlejat jõuda?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Karl Rinaldoreporter

26. mai 2018, 07:02

Janek Õiglane ja Maicel Uibo on hetkel kaks Eesti edukamat mitmevõistlejat, ent veelgi nooremad kodused konkurendid hingavad juba praegu neile kuklasse. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Kauaoodatud mitmevõistlushooaeg saab õiged tuurid sisse täna-homme, kui Götzises lähevad seitsmevõistleja Grit Šadeiko kõrval starti kümnevõistlejad Maicel Uibo ja Karel Tilga.

Eesti on praegu maailma parim kümnevõistluseriik – seda teatakse nii siin- kui sealpool väikeriigi piire. 7850-punktilisest EM-normist, mille on tänavu alistanud juba neli eestlast, ei räägi keegi, sest Berliinis toimuvale suurvõistlusele pääsemiseks peavad Maarjamaa paremad pojad alistama kindlasti 8000 ja ehk suisa 8200 punkti piiri. Augustikuisele EMile lendavad lõpuks tänavuse hooaja kolm paremat tulemust teinud meest.

Erki Noole sajandivahetuse saavutustest impulsi saanud uus põlvkond pakub midagi igale maitsele – olemas on nii jürgenhingsenlikud ja indrekkaseorulikud pikad ja tehnilised kui ka ashtoneatonlikud ja erkinoolelikud välkkiired ja plahvatusohtlikud sportlased. Et kogu pundi vanima liikme turjal lasub vaid 25 aastat, jagub kvaliteeti ja põnevust meie mitmevõistlusse tõenäoliselt järgmiseks kümneks aastaks.

Maicel Uibo

25, pärit Põlvast. Treener: Petros Kyprianou.

Siirdus 2012. aastal Audentese spordigümnaasiumist Georgia ülikooli ja viis kohe järgmisel hooajal kümnevõistluses isikliku rekordi 7548 punktilt 8223 punktile. Oli Eesti hooaja tippmargi omanik neli aastat järjest, kuni jäi mullu vigastuste tõttu tulemuseta. Realiseeris täiskasvanute klassis viimaks oma tegelikud võimed tänavu märtsis, kui võitis Birminghami sise-MMil 6265 punktiga pronksi. Kerkinud noorest east hoolimata kuue tiitlivõistlusega meestest selgelt kogenuimaks Eesti tegevmitmevõistlejaks. Viis aprillis isikliku rekordi 8407 punktini ja kindlustas sisuliselt EM-pääsme, ent varu jäi sisse palju. Götzise võistlusele läheb vastu heas vormis.

Suurim pluss: tehniline tunnetus. Meenutab kasvu ja alade tugevuse mõttes paljuski meie eelmist tiitlivõistluste medalimeest Mikk Pahapilli, ent on paari grammi võrra võimekam. Uibo on maailma kümnevõistluses üks paremaid, kui mitte parim hüppaja.

Suurim miinus: sprindikiirus. Uibo puhul igivana teema, kuid sellest ei saa ikka üle ega ümber. Et konkureerida tiitlivõistlustel kulla eest, peavad Uibo tulemused 100 ja 400 meetri jooksus märgatavalt paranema. Areng sprindis, mida on tänavu õnneks ka juba näha olnud, kandub automaatselt üle teistele aladele ja on tegelikult eeldus maailma absoluutsesse tippu jõudmiseks. Üks ilmekas fakt selle tõestuseks: 8700 punkti piirist on aegade jooksud jagu saadud 54 korral, seejuures 100 meetri jooksu tulemus on olnud kõigil (!) puhkudel alla 11 sekundi.

Realistlik eesmärk tänavuseks hooajaks: 8550 p

Potentsiaal tulevikus: 8700 p

Janek Õiglane

24, pärit Vändrast. Treener: Sven Andresoo.

Kui Uibo käis esimestel noorte suurvõistlustel kõrgushüppajana, siis Õiglane keskendus pikalt odaviskele. Erinevalt kodusest konkurendist on vändralase kümnevõistluse areng olnud oluliselt stabiilsem. 7800 punkti piiri ületas esimest korda 2014. aastal. 8000 punkti klubiga liitus mullu Götzises ja suve lõpus teenis juba Londoni MMil peaaegu ideaalse võistluse ja 8371 punktiga neljanda koha. Kahe hooaja vahele on jäänud kaitseväeperiood ja talvine jalavigastus, mistõttu on hetkevormi keeruline prognoosida. Hooaja avab juuni keskel Ratingenis.

Suurim pluss: psühholoogia ja emotsioon. Suudab tagasilöökidest kiiresti üle saada ega jää ebaõnnestumisi põdema. Nautis vähestest suurvõistluse kogemustest hoolimata Londoni MMil võistlemist silmanähtavalt ja tähistas õnnestumisi kogu olümpiastaadioniga, kerkides üheks publikulemmikuks.

Suurim miinus: vähe trumpalasid. Õiglane on suurepärane odaviskaja, ent rohkem selgeid trumpalasid pole. Sarnaselt Uiboga peab eelkõige just sprindikiirust parandama, kui soovib maailma absoluutsesse tippu kerkida.

Realistlik eesmärk tänavuseks hooajaks: 8450 p

Potentsiaal tulevikus: 8600 p

Karl Robert Saluri

24, pärit Kuimetsast. Treener: Petros Kyprianou.

Kuulus noorteklassides Euroopa paremikku: teenis 2011. aastal Tallinnas toimunud juunioride EMil kaheksanda ja aasta hiljem Barcelonas juunioride MMil viienda koha. Üleminek täiskasvanute klassi kulges üle kivide ja kändude, kuni parandas 2016. aastal pärast Georgia ülikooliga liitumist rekordit enam kui 600 punktiga (8108 p) ja teenis olümpiapääsme. Teinud tänavu USAs juba kaks võistlust: aprillis liikus 8200 punkti graafikus, ent katkestas, mai alguses kogus seljavalu trotsides 7934 punkti. Viimase võistluse ülikooli eest teeb juuni alguses Eugene’is USA üliõpilasmeistrivõistlustel.

Suurim pluss: sarnasus olümpiavõitjaga. Saluri on ebaeestlaslikult kiire ja plahvatuslik, just nagu Eesti kõigi aegade edukaim kümnevõistleja Erki Nool. Teist meie olümpiavõitjaga sedavõrd sarnast mitmevõistlejat pole Eestis ilmselt olnud.

Suurim miinus: sarnasus olümpiavõitjaga. Paraku jäid Saluril sarnaselt Noolega mitmed tehnilised alad noorena korralikult omandamata. Eriti valusalt annab see tunda kõrgushüppes, kus Saluri rekord on kehvem kui mitmelgi maailma paremal naismitmevõistlejal.

Realistlik eesmärk tänavuseks hooajaks: 8250 p

Potentsiaal tulevikus: 8400 p

Johannes Erm

20, pärit Tallinnast. Treener: Petros Kyprianou.

Erinevalt kolmest eelnimetatud mehest ületas Erm juba juunioride klassis 8000 punkti piiri ja võitis tiitlivõistlustelt medaleid (2016 juunioride MM-pronks ja 2017 juuinioride EM-hõbe). Langetas eelmisel suvel raske otsuse, kui lahkus senise treeneri Holger Peeli juurest ja siirdus õppima Georgia ülikooli Uibo ja Saluri treeneri Petros Kyprianou juurde. Esimene hooaeg täismeeste seas algas kohe 8000 punkti piiri alistamisega. On praegu EMi nimekirjas Uibo järel teisel kohal 8020 punktiga.

Suurim pluss: 400 meetri jooks. Pikk ja vibalik keha, millele lisandub hea tehnika ja vastupidavus, võiks Ermist teha tipptasemel veerandmaileri, ent mehe valik on langenud kindlalt mitmevõistlusele.

Suurim miinus: heitealad. Nagu statistika kinnitab, on Erm kaheksast käsitletavast eestlasest selgelt kõige kehvem heidetes. Õnneks on just nendel aladel tänu jõu loomulikule arengule kõige lihtsam vahet tagasi teha.

Realistlik eesmärk tänavuseks hooajaks: 8100 p

Potentsiaal tulevikuks: 8400 p

Karel Tilga

20, pärit Pukast. Treener: Jaan Tiitsaar.

Eesti kümnevõistluse must hobune. Tilga jõudis mitmevõistluseni alles keskkooli lõpuklassides, varem tegeles pallimängude, eelkõige jalgpalli ja korvpalliga. Teiba võttis esimest korda kätte 17-aastasena ehk vanuses, mil eakaaslane Hausenberg võitles juba viie meetriga. Rahvusvahelisel tasemel kerkis esile mullu, kui teenis läbi aegade tugevaimas juunioride kümnevõistluses EMil 8002 punktiga pronksi. Oma esimese täiskasvanuteklassi aasta avab täna Götzises.

Suurim tugevus: kasv, võimsus ja talent. Tilgal on pikkust suisa kaks meetrit ja jõudu noorest east hoolimata juba mehe moodi. Trumbiks on kahtlemata heitealad, samas pole ka sprindikiirus oma kuju kohta sugugi kehv. Potentsiaalilt kuulub vaieldamatult tabeli etteotsa.

Suurim nõrkus: hiline ala juurde jõudmine. Lähiaastad näitavad ära, kas ja kui kalliks läheb Tilgale nii hiline mitmevõistlusega tutvuse tegemine maksma. Suurim punktikaotus tuleb praegu teivashüppes, kus areng on siiski olnud märgatav.

Realistlik eesmärk tänavuseks hooajaks: 8100 p

Potentsiaal tulevikuks: 8700 p

Kristjan Rosenberg

24, pärit Tartust. Treener: Katrin Klaup.

Kuulunud noorteklassidest saati Eesti koondisse ning jõudnud tasa ja targu ka täiskasvanute tiitlivõistluste tasemele. Nimekirja tagasihoidlikem liige viis 2016. aastal isikliku rekordi 7907 punktini ja tegi samal aastal Amsterdamis tiitlivõistluste debüüdi. Kaheksast mehest ainsana ei püüa tänavu EM-piletit, sest taastub eelmise aasta rängast õlavigastusest ja teeb esimese tõsisema mitmevõistluse alles suve teises pooles.

Suurim tugevus: vähe nõrku alasid. Ühtlaselt hästi arenenud igal pool. Kuulitõuge ja kettaheide jäävad ehk teiste alade kõrval tagasihoidlikuks, ent nagu Ermi puhul juba öeldud sai, on nendel aladel kõige kergem vanuse ja jõu kasvades tulemust parandada.

Suurim nõrkus: kas areng jätkub? Viimastel aastatel pole märkimisväärseid rekordiparandusi (osaliselt kindlasti vigastuste tõttu) teinud.

Realistlik eesmärk tänavuseks hooajaks: 7900 p

Potentsiaal tulevikus: 8400 p

Taavi Tšernjavski

24, pärit Kolgakülast. Treener: Art Arvisto.

Võiks sarnaselt Uibo, Tilga ja Rosenbergiga tegeleda pikkuse poolest (kõigil üle 190 cm) ka võrkpalli, korvpalli või laetöödega. Pidas noorteklassides maha põnevad lahingud Rosenbergiga, kuid täiskasvanute klassis pole erinevalt eakaaslasest veel tiitlivõistluste debüüti teinud. Viis tänavu aprillis rekordi 7873 punktini, ent tõdes ka ise pärast võistlust, et selle tulemusega EMile kindlasti ei pääse. Eesti kümnevõistlejatest sotsiaalmeedias kõige aktiivsem – tema Instagrami kontol saab läbi väikese huumori põhjaliku ülevaate nii treeningutest kui võistlustest.

Suurim tugevus: heited. Massi kogunedes peaks kuulitõukes ja kettaheites kerkima tugevaimate mitmevõistlejate hulka. Tehniline tunnetus on hea.

Suurim nõrkus: kolm hüppeala. Pikast kasvust hoolimata pole näiteks kõrgushüppes kahest meetrist jagu saanud.

Realistlik eesmärk tänavuseks hooajaks: 8000 p

Potentsiaal tulevikus: 8200 p

Hans-Christian Hausenberg

19, pärit Tartust. Treener: Tõnu Kaukis.

Teismeeas vanaema Karini juhendamisel kümneid Eesti noorterekordeid püstitanud Hausenberg võitis 2015. aastal U18 MMil pronksi. Oma viimasel juunioride aastal mullu jäi igal võistlusel teivashüppes tulemuseta ega pääsenud seetõttu kümnevõistluses omaealiste EMile, kus Erm ja Tilga tõid Eestile lõpuks suisa kaks medalit. Küll aga võistles Grossetos toimunud tiitlivõistlusel kaugushüppes, kus sai lubatust tugevama tuule toel 7.78ga seitsmenda koha. Tänavu talvel tegi esimese tõsisema mitmevõistluse meeste vahenditega, kogudes seitsmevõistluses 5877 punkti. Hooaja esimese kümnevõistluse plaanib läbida juunis.

Suurim tugevus: kiirus ja tehniline tunnetus. Looduse poolt antud kiirus ja plahvatuslikkus on loonud head eeldused kaugele jõuda. Juhul kui mitmevõistluses tuleb piir ette, on potentsiaali läbi lüüa kaugushüppes.

Suurim nõrkus: pikamaajooks. Hausenberg kaotab pelgalt 1500 meetri jooksus näiteks Uibole üle 200 punkti, mis on meeletu summa. On muljet avaldav, et kõigest 19-aastase Hausenbergi isiklike rekordite kogusummaks tuleb 1500 meetri ajast 5.03,97 hoolimata üle 8000 punkti.

Realistlik eesmärk tänavuseks hooajaks: 7900 p

Potentsiaal tulevikus: 8200 p

Statistika:

Jooksualade rekordite kogusumma (100 m – 400 m – 110 m tj – 1500 m):

1. Saluri 3536 p (10,52 – 47,59 – 14,82 – 4.26,69)
2. Erm 3481 p (10,78 – 47,65 – 14,64 – 4.28,96)
3. Uibo 3353 p (10,99 – 50,24 – 14,49 – 4.25,53)
4. Rosenberg 3329 p (10,75 – 49,79 – 14,99 – 4.31,12)
5. Tšernjavski 3320 p (10,96 – 49,15 – 14,92 – 4.31,23)
6. Õiglane 3304 p (11,08 – 49,58 – 14,50 – 4.34,32)
7. Tilga 3193 p (11,06 – 49,38 – 15,22 – 4.40,07)
7. Hausenberg 3193 p (10,81 – 50,80 – 14,00* - 5.03,97)

*Juunioride tõketega.

Hüppealade rekordite kogusumma (kaugus – kõrgus – teivas):

1. Uibo 2992 p (7.82 – 2.18 – 5.30)
2. Rosenberg 2750 p (7.42 – 2.13 – 5.00)
3. Hausenberg 2733 p (7.57 – 2.04 – 5.10)
4. Õiglane 2706 p (7.42 – 2.05 – 5.10)
5. Erm 2697 p (7.78 – 1.99 – 4.96)
6. Saluri 2599 p (7.66 – 1.90 – 5.00)
7. Tilga 2590 p (7.35 – 2.10 – 4.62)
8. Tšernjavski 2500 p (7.15 – 1.98 – 4.85)

Heitealade rekordite kogusumma (kuul – ketas – oda):

1. Õiglane 2474 p (15.15 – 44.62 – 71.72)
2. Uibo 2446 p (14.98 – 49.14 – 64.51)
3. Tilga 2381 p (15.01 – 44.58 – 66.30)
4. Tšernjavski 2314 p (14.29 – 47.31 – 61.02)
5. Saluri 2242 p (14.43 – 43.80 – 60.50)
6. Rosenberg 2217 p (14.18 – 42.45 – 61.65)
7. Hausenberg 2119 p (13.82 – 40.88 – 58.81)
8. Erm 2071 p (13.77 – 40.72 – 56.02)

10-võistluse rekordid:

1. Uibo 8407 p (2018)
2. Õiglane 8371 p (2017)
3. Saluri 8108 p (2016)
4. Erm 8020 p (2018)
5. Tilga 8002 p* (2017)
6. Rosenberg 7907 p (2016)
7. Tšernjavski 7873 p (2018)
8. Hausenberg 7520 p* (2016)

*Juunioride vahenditega.

Üksikalade rekordite kogusumma:

1. Uibo 8791 p
2. Õiglane 8484 p
3. Saluri 8377 p
4. Rosenberg 8296 p
5. Erm 8249 p
6. Tilga 8164 p
7. Tšernjavski 8134 p
8. Hausenberg 8057 p

Erki Nool: hetkeseis on fenomenaalne, aga järelkasv nukker

Praegu on Eesti kümnevõistluses fenomenaalne seis. Oma osa on selles nii traditsioonidel kui ka näiteks sarjal «TV 10 olümpiastarti», kus lapsed pannakse võistlema väga erinevatel aladel. Eesti treenerid on üleüldiselt rõhunud mitmekülgsusele, mis aitab laste annet märgata ja neid õige ala juurde suunata. Samal ajal kui mina süstisin noortesse optimismi olümpiavõitjana, oli teistmoodi eeskuju Indrek Kaseorg, kes tõestas, et hea tehnika omandamisel võib maailma tasemel kümnevõistlust teha ka mees, kes ei jookse 100 meetrit 10,40ga ega hüppa kaugust kaheksa meetrit.

Samas, vaadates viimast mitmevõistluse Balti matši, pole tulevik enam nii roosiline. Tüdrukute seas on järelkasvu seis väga nukker, samuti pole rõõmustav poiste tase. Leedukad hakkasid meile tuult alla tegema – seda pole 20 aastat juhtunud. Meid päästis veel vaid see, et leedukad ei oska teivast hüpata.

Tänavuselt hooajalt ootan enim ikkagi Maicel Uibo võistlusi. Loodan, et ta on suutnud talvise vormi säilitada, sel juhul on kõik hästi. Janek Õiglane ei saanud kannapõrutuse tõttu mitu kuud joosta, mistõttu tema seisu on raske hinnata. Mullu saavutas ta minu hinnangul stabiilselt hea taseme just tänu rohketele jooksutreeningutele, mis tänavu jäid tegemata. Noortest jälgin enim Johannes Ermi ja Karel Tilgat. Tilgalt ootan spordisõbrana tegelikult arenguhüpet mitte sel, vaid järgmisel hooajal, sest sügisel liitub ta Georgia ülikooli kõva treeningugrupiga. EM-pileti hinnaks kujuneb Eestis tänavu ilmselt 8100–8150 punkti.

Kommentaarid